Allah akbar ja Muhamed on tema prohvet. Tegemist on kristliku ulmega, mis on juba iseenesest v2ga veider ja kummastav kraam. Elwoodi kompott on v2hemasti s88dav, kuigi religioon ja selle k1simused ning hoiakud l88vad iga nurga ning sakikese tagant v2lja. Siiski, antud raamat t6estab, et n6ndaviisi on v6imalik ulmet kirjutada ja kusjuures veel s6na-s6nalt piiblit j2lgida (aih, meenus 1ks pisike asi, esimest korda lugesin seda teost just enne omaenda jutu "Meeletus" kirjutamist). Religioosne maailmapilt seguneb seal ulmeliste ja ka horrori elementidega. Mis on loomulik, on see, et Jeesus kumab l2bi igast lehek1ljest, aga yht t6sist ulmeaustajat ei tohiks see ju kohe mitte segada. Najah, see pole muidugi Elwoodi ainus ulmeromaan. Tal on seal neid hulgim, k6ik samal teemal, olles t6lgendused piibli kohtadest ja nende kokku l1kkamisest erinevaid rasse ja tsivilisatsioone t2is olevast universumist. Loo 1lesehitus on rajatud jutustusele. Algul istub pilve peal mingisugune inglite kogum, siis tuleb kohale vanem ingel ja jutustab neile yhe m6istuloo, mis kunagi juhtunud, ja t6lgendab siis seda p1hakirja vaimus. Seda otse loomulikult kristlaste p1hakirjast l2htuvalt - kuigi muhameedlik, zend-avestalik, hinduistlik, shintoistlik v6i budistlik ulme oleks kindlasti lugemiselamus omaette. Loo sisu on lihtne. Yks ilm on hukas, osa isikuid pole aga sellega ja lokkava kurjusekummardamisega rahul. Otsustavad nad siis kohale tulla ja relva j6ul tehnokraatliku saatanakummardajate tsivilisatsiooni kukutada. Nojah, aga nad ei arvesta seda, et kurjuse j6ud ei ilmuta end mitte ainult maisel, vaid ka vaimsel kujul. Peategelane p22seb sealt muidugi tulema ja tema eksir2nnakuist ning lunastuse otsimisets kosmoses see teos jutustabki.