Kasutajainfo

Joe Abercrombie

31.12.1974-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Joe Abercrombie ·

The Heroes

(romaan aastast 2011)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
3
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (3)

Ülikõva!!!

Abercrombie on oma The First Law triloogia ja eraldiseisva Best Served Cold`iga tõestanud ennast uue laine fantasy autorite avangardi kuuluva kirjanikuna. Uus samasse maailma paigutuv, kuid eraldiseisev raamat "Kangelased" kinnistab seda veelgi ja nihutab meest veelgi ettepoole, kui mitte täitsa tippu. Raamat on lihtsalt oimetukstegevalt hea.

Abercrombie loomingu tundjale ei tule muidugi erilise üllatusena küüniline ja ülisarkastiline-irooniline suhtumine oma tegelastesse, teemadesse ja tegevusse. Juba pealkiri mängib siin mitmetähenduslikkusega. Nimelt on The Heroes üks küngas, millel paikneb terve raamatu sisuks olnud Osringi lahingu ühe osapoole, Põhjalaste juhi Black Dow laager. Tegelikult mängib raamat kangelaste ja kangelaslikkuse mõistetega, tirides neil halastamatult ja küüniliselt maha kõik kassikullast võltssära ja õõnsa pateetilise kõnekõmina. Noor põhja poiss, kes unistab kangelaseks saamisest ja nime väljateenimisest lööb reaalses lahingus araks, peidab end kappi ja tapab täiesti kogemata ja juhuslikult enda kaaslase. Kangelaseks sõjaväkke värvatud mees langeb "kangelasena" sooltetühjendamise käigus, saades oma tunnimehelt kogemata ammunoole rindu. Üksinda imetegusid tegev Lõuna kangelane (The First Law - triloogiast läbivilksatav Bremer dan Gorst) sooritab imetegusid, otsides ise sealjuures surma ja olles täielikult ükskõikne kuulsuse vastu. Lisaks ei anna ta kuidagi kangelase mõõtu välja - lisaks sellele et tal puudub kael, räägib ta imeliku falsetiga. "Best Served Cold" üks peategelastest, naiivne põhjalane Shivers on siin juba paadunud ja küüniline mõrvar, keda kardavad isegi teised Põhja barbarid. Ja nii edasi. Ja nii edasi. Kuna terve see 500-leheküljeline raamat räägib ühest kolmepäevasest lahingust, siis põhimõtteliselt siin muud ei olegi kui kibeküüniline ja sarkastiline pilguheit sõtta kui erimeelsuste lahendamise viisi. Abercrombie loominguga tuttavad ei tohiks ka üllatuda äärmise räigusastmega naturalismi üle. Kolm päeva lahingut, kus vastasosapoole võitluseks eemaldamiseks tuleb ta nüri rauajupiga lödiks hakkida annab kirjanikule üsna palju ja piisavalt võimalusi demonstreerida oma naturalismioskuseid. Ma ütleks, et Abercrombie ei jää siinkohal alla kodumaisele Kusnetsile, on aga temast oluliselt rafineeritum ja...mõjuvam.

Raamatu lugemise aegu sattusin kummalisele netivaidlusele. Keegi peast põrunud idioot kirjutas mingi essee, kus süüdistas moodsa fantasy autoreid kõige ilusa ja helge ärarikkumises. Püha ja harda kirjanduse eeskujudeks olid toodud Tolkien ja -hm, hm - Robert Howard. Seltskonnas avalikult peeretajate võrdkujude hulgas oli esinumbriks näitena toodud just Joe Abercrombie ja just seesama "The Heroes". Minule aga meenutas "The Heroes" rohkem ühte filmi. Kui oma arvustuses "Best Served Cold`le" võrdlesin ma raamatut Tarantino filmiga "Kill Bill", siis "The Heroes" jälle teeb eepilise suhkrumaitselise fantasyga sama, mida Clint Eastwoodi antiwestern, legendaarne "The Unforgiven" tegi klassikalise westerniga. Isegi mõningaid paralleele võib tõmmata, tõenäoliselt on need tahtlikud. Näiteks püüab Eastwoodi filmis endisest püstolikangelasest šerif tsiviilellu naasta ja üritab endale maja ehitada, sealjuures selgub aga et puusepana on ta alla igasugust arvestust. Abercrombie raamatus juhtub täpselt sama vana kõrilõikaja Craw`ga. Kangelasi ei ole olemas. Need keda peetakse kangelasteks, ei ole seda, ei ole kunagi olnudki ja ei saa mitte kunagi. Õilsust, ausust, truudust, kindlameelsust ja muid kõrgeid tundeid ei eksisteeri, nende asemel on argus, reeturlikkus, alatus , tapahimu ja muud inimlikumad tunded. Abercrombie on, nagu öeldud, ülimalt küüniline.

Vägev, võimas, fenomenaalne. 500 lehekülge loevad ennast ise ja lugedes tabad pidevalt end kahetsusega silmitsemast järelejäänud, lugemata osa raamatust, mis väheneb hirmuäratava kiirusega. Julgen soojalt soovitada kõigile aga ise tahaks veel. Õnneks on Abercrombie nüüdseks alla kirjutanud lepingule veel kolmele romaanile samas maailmas, ja kuna tegu pole kirjutamiskiiruselt Martini suguse fossiiliga, siis on isegi täiesti reaalne lootus neid varsti näha. Viis kolme plussiga.

Teksti loeti inglise keeles

Üldjoontes ühinen Lauri Lukase arvustusega. Aga pean märkima, et Abercrombiel on siin siiski ka üks positiivne peategelane. Kusagilt selle raamatu lehekülgedelt jäi meelde ühe Põhja sõjamehe ütlus mille mõte oli umbes selline et julgus pole mitte see kui sa ei karda lahingusse minna, vaid hoopis see kui kardad hullupööra aga lähed ikkagi. Nii et selles osas vastab Curnden Craw igati kriteeriumidele. Tema kinnisidee "teha alati õiget asja" mõjub kohati küll lausa ebausutavalt, aga õnneks tasakaalustab seda aeg-ajalt lisatav mööndus et "õige asi võib igaühe jaoks tähendada erinevat asja".

Ahjaa, nagu "Best Served Cold", nii ka "Heroes" sisaldab ulmelist elementi nii vähe et selle kohta ei sobi isegi öelda "minimaalselt".

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018
mai 2018

Autorite sildid: