Üldiselt mulle invasioonilood ei istu, kuid see siin on midagi erilist. Kahtlemata üks paremaid ulmejutte üldse, mida olen lugenud. Teatud kauge paralleeli võib tõmmata Simaki "Linna" Jupiteri avastamise osaga, kuid minu arust oli "The Colors of Fear" parem. Tundmatut kartev, oma väikesesse konservatismi klammerdunud käputäis inimesi, kes ei suuda seisukohta võtta, kas olla oma rassi viimased esindajad, inimkonna identiteedi kangelaslikud kaitsjad või lihtsalt surmani kohkunud lollpead, kes üle tundmatu paradiisi lävepaku ei astu, oli tõesti võimsalt kujutatud.