Küberpunk on minu jaoks ennekõike stiil, selline intensiivne ja detailirohke kirjeldamisviis, mis haarab kaasa ning teeb kirjeldatu usutavaks ja tajutavaks ka siis, kui tegelased ja tegevus on suht võõrad. Selles loos on muudki küberpungile omast, nii arvuteid kui otaku-hoiakut.
Maailmas on juhtunud mingi pahandus. Austraaliat on see vähem puudutanud, aga mõnevõrra siiski. Pahandusele järgnes röövimiste ja rüüstamiste aeg, mis pole jutu toimumise ajaks veel päris üle läinud, aga natuke paremaks siiski. Ütleme – päeval trammid sõidavad, aga öösel tuled eriti ei põle. Noored püüavad üleelatut unustada, eluga edasi minna ja millegi huvipakkuvaga tegeleda. Lihtne, ent ka tehnilise poole pealt asjatundlikult kirjutatud lugu, mille käigus häbelikuvõitu butch leiab endale unistuste femme, toredad arvutitüdrukud mõlemad.