Olen loo igaks juhuks kaks korda läbi lugenud, et saada aru, kas on tegemist ulmega või mitte, ja siiamaani ei ole kindel. Oletame siis, et on slipstream.
Minategelane helistab öisesse raadio-vestlussaatesse ja räägib, kuidas kavatseb mõistusega kosmosesse lennata, külastada Kuu kaudu Veenust ja reisida võib-olla kaugemalegi. Väidab, et on seda varem korduvalt teinud. Et reis ise on huvitav, aga kohapeal pole midagi teha, sest teistel planeetidel pole elu. Saatejuht peab teda muidugi opakaks.
Ainult väiketähti kasutades kirja pandud lugu lehkab mõnusalt oma kaasaja järele — tänapäeval ei mõjuks sugugi veenvana põhjendus, et väiketähti kasutatakse läbivalt sellepärast, et kirjutusmasin on natuke katki, tõstenupp kinni kiilunud. Kirjavahemärkide parimal juhul sporaadilist kasutust autor ega minategelane ei põhjenda. Lõpuks jääb selgusetuks, kas minategelane, kes viimaks tunnistab lugejale, et valetas varem reisimise kohta, aga täna öösel kavatsebki sellesama jutusaate raadiolainete tõukel oma meelemõistuse kosmosesse läkitada, on vaimuhaige — või on siiski tegemist ulmega.
Kuna ma ei julge tunnistada, et pidin muna kaks korda mugima, enne kui seda mädaks arvata saan, panen hindeks "nelja" — nagu kehvapoolse põhikooli kirjandusõpetaja, kes ühel päeval avastab, et ei saa oma õpilase töödest aru, kas need on pätserdised või geniaalsed, aga ei taha oma küündimatust tunnistada. Vähemalt pani mõtlema.
Minategelane helistab öisesse raadio-vestlussaatesse ja räägib, kuidas kavatseb mõistusega kosmosesse lennata, külastada Kuu kaudu Veenust ja reisida võib-olla kaugemalegi. Väidab, et on seda varem korduvalt teinud. Et reis ise on huvitav, aga kohapeal pole midagi teha, sest teistel planeetidel pole elu. Saatejuht peab teda muidugi opakaks.
Ainult väiketähti kasutades kirja pandud lugu lehkab mõnusalt oma kaasaja järele — tänapäeval ei mõjuks sugugi veenvana põhjendus, et väiketähti kasutatakse läbivalt sellepärast, et kirjutusmasin on natuke katki, tõstenupp kinni kiilunud. Kirjavahemärkide parimal juhul sporaadilist kasutust autor ega minategelane ei põhjenda. Lõpuks jääb selgusetuks, kas minategelane, kes viimaks tunnistab lugejale, et valetas varem reisimise kohta, aga täna öösel kavatsebki sellesama jutusaate raadiolainete tõukel oma meelemõistuse kosmosesse läkitada, on vaimuhaige — või on siiski tegemist ulmega.
Kuna ma ei julge tunnistada, et pidin muna kaks korda mugima, enne kui seda mädaks arvata saan, panen hindeks "nelja" — nagu kehvapoolse põhikooli kirjandusõpetaja, kes ühel päeval avastab, et ei saa oma õpilase töödest aru, kas need on pätserdised või geniaalsed, aga ei taha oma küündimatust tunnistada. Vähemalt pani mõtlema.