Jutu tegelasteks on inimesed, kelle teadvus on siirdatud mingitesse võidusõiduhobustesse... tegelikult see päris nõnda ei olegi, sest need võiduajamised on virtuaalsed ning seega on ka nn. hobused virtuaalsed jne.
Jutt on üsna umbne moraliseering sellest, kuidas peategelaseks olev mees tahab ikka veel võiduajamistel osaleda... tema partner Hilda soovib aga asjaga lõpetada. Loogiline see, et järjekordne võiduajamine ongi duell nende vahel...
Ausaltöeldes jätab mind igasugune hipodroomi värk üsna külmaks, aga kui lugu on hästi kirjutatud ning huvitav, siis loen ma ka hipodroomiulmekaid, olgu see hipodroom siis virtuaalne või IRLis. Kuid antud jutt on lihtsalt igav... noh, need tegelaste verevaesed kõhklused ja kahtlused jätavad mind ikka väga külmaks. Ning ausaltöeldes ootasin ma Kathe Kojalt ja Barry N. Malzbergilt märksa enamat, kui haledat kaeblemist lollidest inimestest kõrgtehnoloogilises keskkonnas...
Kaks, sest olen nüüd ühe jama jagu targem!