Narnia kroonikate viimane raamat, mis lõpeb Grande Finalega. Kurikaval ahv nimega Shift leiab ojast lõvinaha ja teeb oma teenrist Puzzle (kes muide on pisut juhmivõitu eesel) Valeaslani. Paljud usuvad Valeaslani antud Narniavaenulike käskusi, osa mitte. Kui sellele lisada Calormenlaste sekkumine maa anastamise eesmärgil ning Calormeni jumala Tashi külaskäik, siis võib öelda et kaos on päris põhjalik. Ajaliselt on raamat umbes kaks ja pool sajandit peale "The Silver Chair" raamatut Narnia aja järgi. Eustace ja Jill päästavad kunigas Tiriani kindlast surmast ning üritavad Narniat päästa. Viimases lahingus on kogu Narnia jaotunud kahte leeri -- Aslani poolt ja Aslani vastu. Loomulikult ilmub lõpuks välja ka Aslan ise. Aslan lõpetab vana Narnia eksistentsi, kustutab päikese ning hävitab maa ja juhib kogu rahva uude, paremasse Narniasse. Vahepeal on ta tõmmanud kohale ka Lucy, Edmundi, Digory, Peteri, Polly, kõik peale Suani, kes enam Narniasse ei usu. Kõik kangelased, kes kunagi Narniat on aidanud aegade algusest peale äratatakse ellu. Raamatu lõpp on tõeliselt kentsakas -- selgub, et Inglismaal said Jill, Eustace, Lucy, Edmund, Peter, Polly ja Digory rongiõnnetuses surma ja nad ei pea enam tagasi minema ning võivad igavesti Narniasse jääda. Erusaamatu on, miks enam ei oska inimesed selliseid muinasjutte kirjutada -- ilmselt on hakanud inimesed kurnama ennast igasuguse kõrvalise sodiga ning ei usu enam iseendasse ning ümbritseva maailma ilusse. Narnia kroonikad on need, mis ka täiskasvanud inimesed paneb ennast uuesti lapsena tundma ja mulle see meeldis.