1988 viidi USA-s läbi lugejaküsitlus selle sajandi parimate ingliskeelsete romaanide selgitamiseks. Toon mõnede meile tuntud romaanide kohad: 1)Ayn Rand “Atlas Shrugged”, 2)Tolkien “Sõrmuste isand”, 5)Ayn Rand “The Fountainhead”, 6)Harper Lee “Tappa laulurästast”, 7)Joseph Heller “Me, sõjasangarid”, 8)Toni Morrison “Mu rahvas, mu arm”, 9)Gerald R. Ford “Portrait of an Assassin”, 10)Frank Herbert “Düün”. Torkab silma ulmeromaanide hea esindatus (3tk.). 1991 viis Kongressi Raamatukogu koos USA suurima raamatuklubiga “Book-of-the-Month” läbi uurimuse, kus küsitleti lugejaid, milline raamat on neid kõige rohkem mõjutanud. Piibli järel tuli teiseks Ayn Randi ulmeromaan “Atlas Shrugged”. Kuid kes on too Ayn Rand, kelle teoseid on müüdud üle 20 miljoni eksemplari ning kelle teosed on mõjutanud paljusid avaliku elu tegelasi (näit. Hillary Clintonit). 1905 sündis Peterburis juudi apteekril Frontz Rosenbaumil tütar Alisa, kes 1921-26 õppis Peterburi Ülikoolis ja 1926 emigreerus USA-sse. Venemaal kogetu jättis ta teadvusse kustumatu viha kommunismi vastu ning tast sai individualismi prohvet individualismi tõotatud maal – USA-s. !937 kirjutab ta oma esimese ulmeromaani “Anthem” (=”Kiiduhümn”), mis järgmisel aastal ilmus Inglismaal. Nagu esikteosel “We The Living” (1933), ei olnud ka sellel kaubanduslikku edu. Rand pidas peapõhjuseks poliitikat. Tema arust soosisid kirjastajad ja kriitikud selliseid kollektiivsete väärtuste apologeete, nagu Steinbeck ja Hemingway. Randi kriitikutel on siiski selles suhtes õigus, et “Anthem” ei ole ilukirjanduslikult mingi meistriteos. Loo tähtsus peitub muus: teos pakub esmakordselt kontsentreerituna Randi antikollektivistliku filosoofia põhiideid. Need ideed esinevad ka 700-leheküljelises “The Fountainhead”-is ja 1100-leheküljelises “Atlas Shrugged” (ulme). Rand ei kirjutanud oma teoseid mitte vormi tõttu, vaid ideede edastamise eesmärgil. “Anthem”-il on kokkupuutepunkte selliste romaanidega, nagu Zamjatini “Meie” (1921) ja Huxley “Uus kaunis maailm” (1934). Rand kujutab “Kiiduhümn”-is tuleviku kommunistlikku ühiskonda, kus kollektivistlik mõtlemine ja ajuloputus on sedavõrd tugevad, et inimestel ei ole enam ajaloolist mälu. On vaid mõningaid hämaraid legende “muinasajast”. Keelest on koguni ära kadunud sellised sõnad nagu “mina ja “sina”. Inimestel ei ole selles uues ühiskonnas enam nimesid, on vaid pikad numbrid. Siiski leidub üks mees, kes tõuseb selle korra vastu ja hakkab ehitama uut ning paremat maailma, mis matab enda alla vana ning pehkinud ühiskonna koos selle pooldajatega. Rand usub, et lääne individualism võidab ida kollektiivsusele põhinevad ühiskonnad. Rand suri 1982, aga tema raamatuid trükitakse, loetakse ja hinnatakse. “Anthem”-i adapteeritud variant ilmus 1946, lugesin läbi selle.