Nagu Arvi Nikkarev oma arvustuses Ayn Randi "Anthemile" juba mainis, on käesoleva teose näol tegemist 80ndate lõpul läbi viidud lugejakysitluste järgi XX sajandi parima ingliskeelse romaaniga. Mis puutub teose puhtkirjanduslikku kvaliteeti, siis selle (või mõnede arvates sellise kvaliteedi puudumise) yle võib vaielda. Kindlasti on aga tegemist sajandi yhe mõjuvõimsama raamatuga. Lähematest analoogidest ulmes, Huxley "Brave New World" ega Orwelli "1984", ei saa talle selles mõttes isegi mitte lähedale.
Nagu sedasorti kirjanduses kombeks, kirjeldatakse ka siin yhiskonna libisemist võikasse vasakpoolsesse dystoopiasse. Ainsad kes yleyldise õnne teel jalus on - rasvased ja rahaahned kapitalistid. "Ok then", ytlevad kaptalistid, pakivad kohvrid ja lähevad ära. Olgu teil siin hea olla. Meie kuulutame välja tööandjate streigi. Mõne aja pärast hakkavad kustuma suurlinnade tuled..
Yks sedasorti teostest, mille puhul viiepalline skaala katastroofiliselt kitsaks jääb. Seda, kusjuures, mõlemast otsast - inimesed on sellest raamatust kas vaimustuses või neavad teda maapõhja. Mina kuulun esimesse kategooriasse.