Sõnad, millega kõike, nii elusolendeid kui elutut mateeriat pidevalt iseloomustatakse, on: hideous, blasphemous, decayed, malicious, evil, unholy, ancient, ominous, cursed, stench-ridden, noxious, arcane, discoloured, frightful jne. Loo sisuks on ühe noormehe käekäik pärast ülikoolilõpetamist - ta sõidab rongiga linnast välja kuhugi väikelinna, kus talle pakutakse tööd mingi ettevõtte kontoris. Tema näeb aga kõike toimuvat sellises spetsiifilises võtmes, kõik inimesed on tema jaoks nagu Innsmouthi konnalaadsed olevused jne. Tüüpiline lõik, kus kirjeldatud ettevõtte direktorit töövestlusel: He lit a terrible cylinder of tobacco himself, dropping is baleful and malevolent matchstick into an ancient and hideously menacing ashtray that stood in all its menacing frightfulness on the edge of his cruel and impious desk.
Aga kuna lugu on leidnud rohket avaldamist - ajakirjas Fantastic Stories (veebruar 1972) ja Lupoffi kogumikes "The Ova Hamlet Papers" (Pennyfarthing Press 1979) ning "THe Terrors" (Elder Signs Press 2005) - siis teab lugeja seda kõike loomulikult isegi. Kolm miinus.