USAs Silicon Valleys resideeruval IT-firmal on oluline klient Inglismaal Severn Valleys. Kliendile on tarnitud keerulist tark- ja riistvara, mis aga ei taha kuidagi kohapeal tööle hakata. Kohapeale saadetakse loo minajutustaja, IT-spets Parker. Mees võtab reisi üle ookeani ette heameelega, sest tema emapoolne suguvõsa on Brichesteri kandist pärit ja ta pole esinemate kodukandis kunagi käinud. Aga see kodukant on ebasõbralik, kohalikud suhtuvad temasse vaenulikult ja tõrjuvalt, kõneledes mingit arusaamatut keelt. Parker asub kliendi firmas IT-probleeme lahendama, ööbib aga firma kauni naistöötaja kodus, kes kannab samuti nime Parker ning on ilmselt tema kauge sugulane.
Loo pealkirjas mainitud Torni näeb Parker öösel toa aknast välja vaadates. Kaugelt ööhämarusest kumav torn näib teda kutsuvat ja Parker kogeb kehavälist kogemust, lennates läbi lahtise akna sellesse Torni ja nähes seal kummalist vaatepilti. Esialgu väiksena tunduvas tornikambris laiub hall, otsekui kleepuva kihiga kaetud tasandik, mis kihab sinna kinna jäänud inimhingedest. Just nimelt hingedest, mitte inimestest - selle tunnetamine ei toimu mitte inimese viie meele abil, vaid kuidagi teistmoodi.
Ei jaksa siin suhteliselt pikka juttu täielikult ümber jutustada, aga inimhingi kärbsepaberina kinnipüüdvas tornis toimuv on edasi antud erakordselt sugestiivselt, muljetavaldavalt, selles on haaret. Lovecraftlik miljöö, mis on ühendatud mastaapse nägemusega tornikambris, annab kokku veidra, ent kahtlemata positiivse lugemiselamuse.