Mina ei tea, kas see romaan kuulub ulme vanimasse, aga tobedaimasse alamžanri või mitte. Ilmselt kuulub, kuigi mingeid judinaid sellega tekitada on sama võimatu kui Aktuaalset Kaamerat vaadates. Kuna ma absoluutselt ei orienteeru "vanima ja tobedaima" alamžanrites, siis ma ei tea ka mis alamžanr see täpselt on, kus kõhedust püütakse tekitada igasugu tapmiste ja rappimiste üksikasjaliku kirjeldamisega. Ulmet oli siin üldse natuke vähevõitu, kuid siiski ühele peategelasele, noorele psühhopaatsele mõrvarile ilmuv Ziletiterade Jumal andis piisavalt üleloomulikku elementi.
Sisuks ongi mingi noore tüübi mõrvade ja verega täidetud reis mingi abielupaari juurde, kes on peale naise vägistamist läinud puhkuse- ja närvirahustamisreisile kuhugi sõprade metsaonni. Vägistajaks oli psühhopaatne Clyde, kes aga võetakse kinni ja kes kongis end oksa tõmbab. Peagi hakkab ta koos eelpoolnimetatud Ziletiterade Jumalaga end ilmutama oma kaaslasele Brianile ja õhutab viimast tööd lõpule viima.
Romaanis on palju verd, vägivalda ja võikaid stseene, kuid see kõik on paberile pandud kuidagi punnitades. Vähemalt mul ei hakanud seda lugedes kordagi ei kõhe ega liiga huvitav. Samas, kirjutatud oli piisavalt huvitavalt et siiski lõpuni vedada. Peale raamatu lõpetamist oli valdav tunne siiski õlgade kehitamine, millest ka hinne.