On kaks õde ja üks neist saab teada, et on juba kolmandat kuud rase. Eks ta aimas varemgi, aga nüüd on ta kindel, sest õnnestus rasedustest hankida. Afropatsid ja teatava käitumisega vaimulik annab ka rassile kenasti viite kätte.
Ulmeks teeb jutustuse aga see, et mingid klaasolendid on Maa vallutanud ja inimkond elab nende hoolimatu ikke all. Ega keegi täpselt ei teagi, et millised need tulnukad välja näevad – inimkond on peamiselt kokku puutunud vaid tulnukate droonidega.
Üldiselt ongi jutu sisuks retk salajase ämmaemanda juurde, kes peaks tegema keelatud abordi. Tulnukad on abordid keelustanud ja ämmaemand, kes riskib keelust üle astuda, maksaks oma eluga.
Alaya Dawn Johnson on suhteliselt uus nimi ulmekirjanduses, kes vähem kui kümne aastaga on avaldanud kümmekond juttu ja viis romaani. Siinarvustatav on esimene tekst, mis ilmus ajakirjas «Asimov`s Science Fiction».
Kui asendada jutus tulnukad kurja istanduseomaniku või orjapidajaga, siis suurt midagi ei muutuks. Jah, võib ka nii, aga siis võiks kirjeldused kuidagi värvikamad olla, või võiks olla kuidagi huvitavamalt punutud lugu. Minult tuleb korralik kolm – aus käsitöö, aga ei midagi silmapaistvat ja veenvat.