Mulle isiklikult tundub, et «Soolinn» senini parim, mida Mart Raudsaar on kirjutanud... Lugesin seda juttu esmakordselt käsikirjas, aasta oli siis 1993-94... Autor pakkus lugu sel ajal ka mitmele kohalikule ajakirjale, kuid kellelegi ei paistnud tekst siis korda minevat ning jutt jäigi ilmumata...
Nüüd viis aastat hiljem lugesin jutu uuesti läbi ning leian, et lugu pole aastatega üldsegi kehvemaks läinud... ikka niisama hea!
Olen hiljem korduvalt mõelnud, et miks mõnedele eriti ei meeldi Mart Raudsaare jutud ... ja ega täpset vastust vist polegi! Üks põhjuseid on vast see, et Raudsaare lood on sellised üsna sirgjoonelised, ilma eriliste kirjanduslike krutskiteta pajatused ... ka õhkub neist lugudest sellist rikkumatuse hõngu ... noh, selline patuta kirjandus. Moodsal ajastul, kus iga kurjategija ja pervert end kultuurimaailmas omapoisina tunneb pole selline kirjandus vist eriti in? Kahju!