Kasutajainfo

Tiit Tarlap

13.11.1954-24.02.2017

  • Eesti

Teosed

· Tiit Tarlap ·

Kaduviku paladiinid

(lühiromaan aastast 1997)

ajakirjapublikatsioon: «Pärnu Postimees» 1997; nr 20 (30. jaanuar) – nr 58 (26. märts)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: antoloogia «Eesti ulme antoloogia» 2002
Tiit Tarlap «Haldjatants» 2014

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
9
4
2
0
0
Keskmine hinne
4.467
Arvustused (15)

97''nda aasta originaaljuttude konkursil auväärse teise koha saavutanud kirjatykk. Võrreldes sama autori esikohajutuga ("Vihkamise Suund") parasjagu õnnetu ja toores lugu.
Aktsioon tiirleb kaotatud sõjast eluga pääsenud ex-kaardiväelaste-veteranide bande ümber. Kes oma peajagu lyhemaks tehtud monarhi mälestus kalliks peavad ja sugugi rahul ei ole, kui tolle kroon (või oli see miski muu regaalia?) sõja võitnud bursuide poolt oktsjonil myygiks pannakse. Kroon päästetakse bursuide käest ja antakse pidulikult yle noorukesele kuningatytrele. Monarhia on päästetud. Jne.
Kangesti tundub, et idee on võetud möödunud aastal Linnateatris jooksnud "Kolmest Musketärist". Teostus aga jääb nii Dumas''le kui Linnateatri omadele haledalt alla. Lohutuseks niipalju, et autor on võimeline oluliselt paremaks. Hindeks kolm pika-pika miinusega.
Teksti loeti eesti keeles

Kaunis hea lugu oli, vääris igatahes pooletunnist ajalehehunnikus kaevamist. Ainus asi mis nagu hinnet alla võttis oli vahetevahel ilmuv kriminaaljutu hõng, mis jutus paha reeturi otsimist saatis.
Teksti loeti eesti keeles

Tõ ne prav, Avo!:)

Jutustus «Kaduviku paladiinid» on täpselt sama hea kui «Vihkamise suundki». Ja tõesti oleks palunud, mitte võrrelda seda mingi linnateatri musketääriaga! Kui, siis juba Dumas-isa «Kolme musketäriga». Võrrelda kusjuures saab, miskid paralleelid tekivad, mis kummalegi kahjuks ei tule.

Sisust on natuke küünilises laadis Avo ülevaate teinud... Galaktikas on merkantiilne kaubanduslik klikk monarhia kukutanud, valitseja mõrvanud ning laiutab nüüd ise rikkuste keskel. Tarlapi põlgus sellise merkantiilide rezhiimi vastu tuleb mitmes geniaalses episoodis suurepäraselt välja (oksjonil puhkenud paanika käigus miski daami kaelakeed alla neelata püüdev merkantiil näit).

Otsustabki grupp endisi monarhistlikke sõjaväelasi oksjonile pandava krooni oma valdusse võtta, enamuse meelest, et maha matta. Tuleb aga välja, et ühes salajases baasis viibib monarhia seaduslik pärija, nooruke kuninganna, kes ka valitsejaks kroonitakse.

Reeturlus, põgenemine oksjonilt, rohkelt madinat, jälitamine hüperruumis, tipptasemel edasi antud kosmoselahing ning kurblik-heroiline lõpp, mis kõik kokku igati suurepärase kosmoseooperi tulemuseks annavad.

Teksti loeti eesti keeles

Needus, kus on lugu... mäletan, et esimesel lugemisel arvasin, et üle nelja ei vea... nüüd leian, et viis mõningase miinusega. Miinus tuleb sellest, et jutustus oleks vabalt lühiromaan, või isegi täismõõduline romaan olla. Noh, kõik on ju veel võimalik?

Suurepärane heroilis-eleegiline kosmoseooper... midagi edmondhamiltonlikku on kõiges selles... pean silmas lühiromaani «Treasure on Thunder Moon» (1942)... kuid see võrdlus on ainult feelingu kohta, konflikt ja kirjanduslik tase on siiski õnneks tänapäevasem... ja igavikulisem. Noh, aga igavik ja kaduvik on ühe ja sama asja erinevad otsad.

Kuningriik on teadaolevas universumis lüüa saanud ning võimule on tulnud labased kaupmehehinged. Monarhismile ustavaks jäänud viimased sõdurid otsustavad aga veel ühe lahingu lüüa...

Seikluslik ja karm lugu sellest, kuidas ideaalid uutele ja märksa praktilisematele tuultele alla jäävad. Nojah, ideaalid seetõttu ideaalid ongi, et neid (enamjaolt) ei reedeta. Kui maailmas neile kohta pole, siis püütakse maailma ümber teha... kui see ei õnnestu siis tuleb siit maailmast lahkuda. Ja taandubki kõik lihtsale tõele, et tegelikult ei armasta ühiskond neid, kes seda ühiskonda edasi viivad. Õnneks on siiski alati ka piisavalt neid, kes sellest tänamatust ühiskondlikust armastusest eriti ei pea... ning tänu sellele oleme juba puu otsast maha tulnud... ja ehk kunagi jõuame ka tähtedele!

Teksti loeti eesti keeles

03.06.2014:

Tosin aastat hiljem üle lugedes ei tekita lugu ehk enam sellist vaimustust kui teismelise ulmefännina Tartu Ülikooli raamatukogu ajakirjandussaalis Pärnu Postimehest loetuna, aga hinne jääb endiselt maksimumi peale. Mis sellest, et "Kaduviku paladiinide" positiivsed peakangelased on valdavalt üksteisest eristamatud ja dialoog kisub pateetilis-loosunglikuks, meenutades veidi propagandistlikke sõjafilme. Teravalt torkas silma loo tuumapungilik ehk 20. sajandi keskpaiga tulevikunägemustele omane õhustik-kaugtuleviku Linnuteel on peamiseks massikommunikatsioonivahendiks endiselt televisioon, arvuteid on küll mainitud, ent ei info- ega biotehnoloogia ei paista ühiskonnas erilist rolli mängivat. Eks see lugu ole praeguseks juba 17 aastat vana ka ja praegu torkab Tarlapi tulevikunägemuse kerge anakronistlikkus (mis avaldub ka ta uuemates tekstides, nagu "Roheliste lippude reservaadis") võrreldes ilmumisajaga kindlasti rohkemgi silma.

Kokkuvõttes: karm, pateetiline, seikluslik ja sirgjooneline tekst, mis pärineks justkui teisest ajastust.

Teksti loeti eesti keeles

Üksteisele üdini ustavate endiste sõdurite grupp tõsisel missioonil... no ei saa jätta paralleele tõmbamata Lew R. Bergiga, ehkki see kindlasti mitmele ei meeldi. Ent nii Bergi kui Tarlapit saab lugeda väikese muigega suunurgas ja samas teksti nautida. Tarlap on ses osas mu meelest eriti tähelepanuväärne: jutt on mahlakas, ent mitte labane; piisavalt keeruline, ent siiski ladusalt loetav. Isegi kosmoselahing - midagi, mis mulle kohe väga vastukarva käib - peetakse maha nii, et igav ei hakka. Ei tea autorit isiklikult, ent tekkis mõte, kas "Kaduviku paladiinid" pole taas selline tekst, kust mingit isiklikku kibestumist läbi aimub: ka paaris varasemas loos olen idagi sellist arvanud. Ideaalide eest võitlemine on OK, aga arvukalt sapiseid tiraade merkantiilsuse vastu ei ole vist küll ainult kirjanduslik võte. Muidu päris tore jutustus.
Teksti loeti eesti keeles

Ei tule hetkel meelde ühtegi teist nii head kodumaise kirjaniku sulest ilmunud kosmoseooperit. Ladus stiil, vürtsitatud huumoriga, mis ei tundunud sugugi kohatuna. Lisaks veel haaravad tegelased ja action ning hinne viis ongi auga välja teenitud.
Teksti loeti eesti keeles

Väga filmilik tekst (kui liigpaljud statistilised tegelased välja aravta). Filmilikkus tingib ka loo primitiivsuse; kirjanduses ei tohiks kriitiliste episoodide lahendused olla nii naiivsed ja lihtsad. Siiski, vaatamata ülemäärasele lihtsustamisele ja süzhee enda algelisusele lugu mulle mingist asendist meeldis. Ilmavaate eest teenib autor muidugi plusspunkti; iseasi, et vastast on kujutatud liialt nõmeda ja karikatuursena. Ulmet siin nüüd peale dekoratsioonide ei olnud... samasuguse loo oleks saanud lahendada ka ajaloos või fantasy`s. Ent see polegi väga tähtis. Lugu on üsna lobedalt jutustatud; sisu ja hoiakud lugejale kandikul ette serveeritud, märkimisväärselt põnevaid ja peeneid nüansse ei ole. Selline sirgjooneline manifest. Siiski pole põhjust alla "nelja" hinnata. Vaata, et Tarlapi kõige etem asi siiamaani.
Teksti loeti eesti keeles

Suhteliselt heal tasemel kosmose-action. Ka kriminullipool on sellises teoses igati omal kohal ega mõju mingi võõrkehana. Kui midagi ette heita siist tundusid tegelased küll liiga selgelt mustadeks ja valgeteks jaotuvat nagu muinasjutus.
Teksti loeti eesti keeles

Ulmekirjanik Tarlap hakkab mulle järjest rohkem meeldima. Hea pealkiri ja hea jutt. Mõnusalt kaasakiskuv süzhee, mis järjekordselt näitab, et kirjutada ja põnevaid lugusid konstrueerida Tarlap mõistab. Loo kurblikult kangelaslik lõpp on auavalduseks meestele-naistele, kes ei pea paljuks aadete nimel ohverdada oma elu.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arust oli see lugu väga huvitav ja see, et oli mingi krimka hõng juures ei teinud halba. Lugu ise oli ju huvitav ja see loeb! Alla viie küll ei vea! ;)
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin hiljuti üle, ikka meeldis, kuigi jah, süžee ja lahendus on tõepoolest lihtsavõitu.

Kuid et see pakkus ikkagi head lugemisnaudingut ning monarhism on mingil põhjusel alati teatud positiivseid emotsioone tekitanud, siis jäägu ikkagi kõrgeim hinne.

Teksti loeti eesti keeles

Ma mõtlen, et "kõva kolm" on siiski pigem hea... Natuke nagu ebareaalne tundub, et pärast reeturi olemasolu ilmselgeks saamist, selline avantüür läbi viidaks. Pigemini lahendataks reeturi probleem ja siis otsitaks kadunud kroon kasvõi maa alt jälle üles. A` see on minu arvamus. Loo nõrkused ja tugevused on juba eelarvustajate poolt viitamist leidnud. Kokkuvõttes on lugu toimima pandud, umbes nagu havi käsul ja autori soovil.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: veebruar 2019
jaanuar 2019
detsember 2018
november 2018
oktoober 2018
september 2018

Autorite sildid: