Mulle meeldivad lood, kus ei ole tegelast või autoripositsiooni seletamas, kuidas asjad tegelikult on. Kahel peategelasel on mõnestki asjast üsna erinev arusaamine ja autor sekkub peamiselt selleks, et veel midagi tobedat naeruvääristada. Mulle tundub, et ainuke lollus, mida ei mõnitatud, oli feng shui, aga ju see siis ei väärinud nimetamist. Algul näis, et paljukannatanud Ukrainale tehakse liiga, aga samahästi kui urkid on see rahvas ka orcid, warcraftist ja mujaltki tuntud vaenlased, ning kui poleks olemas inetut ja lolli vaenlast, siis ei saaks ju inimesed end inimestena tunda, eks ole?
Veel üks alguses segadust tekitav detail: kõiki teadlasi nimetatakse sommeljeedeks. Seletus on jälle kusagil raamatu keskel, aga: kirjeldatud tulevikumaailmas on kõik juba leiutatud. Teisisõnu, seltskond on ära mandunud, üht-teist vajalikku osatakse veel teha, aga kaugeltki mitte kõike, nii et paratamatult tiksub süsteem oma viimaseid kuid või nädalaid. Sommeljee, teadagi, on see, kes toob keldrist sobiva veinipudeli. Antud kontekstis siis ammuste teadmiste varasalvest sobiva tarkusetera. Ja neid on raamatus ikka massiliselt. Kui filosoofiline haridus puudub, siis on neid raske ära tunda - aga kui näib, et nüüd ajab keegi mingit erilist jama, siis tegelikult on inimkonna kõige helgemad mõtlejad maailma asjadest mingil ajahetkel just nii arvanudki.
Lisaks religioonile ja filosoofiale on palju juttu ka armastusest. Täpsemalt naistest. Veel täpsemalt: programmeeritavatest kumminaistest. Üks peategelastest on nimelt puparast (jälle ma ei tea, kuidas see eesti keeles on). Lõpuks muidugi selgub, et päris- ja kumminaisel suurt vahet ei ole: kui pääseb mehe pangaarve ligi, tühjendab ta selle igal juhul väga kiiresti.
Niisiis, traagilise alatooniga raamat tihedalt täis sõnamängu, ootamatuid filosoofilisi kõrvalepõikeid, sügavat inimloomuse käsitlust ja lihtsalt lolli nalja. Hea küll, mõni koht läheb igavaks, aga kellel seda ei juhtuks, 90% ulatuses täiest nauditav. Sisu? No on, aga see pole tähtis, just nagu Pratchetti kettamaailmal on sisu olemas ainult tõlgetes, mitte originaalis. Ah jah - kui on kolm kuulipildurit ja nelikümmend vangi, siis kumb on vähemus? Selgub, et tegemist on religioosse küsimusega... Ma arvan, et tean, mis on kõige tähtsam 2014 aastal eesti keelde tõlgitud ulmeromaan.