Väga meisterlikult kirja pandud mõistukõne, mis täis olemise talumatut ängi nii, nagu vaid vene hing seda mõista suudab.
Väga viis
(jutt aastast 1991)
eesti keeles: «Kuuri number XII elu ja seiklused»
Viktor Pelevin «Sinine latern» (2002)
Väga meisterlikult kirja pandud mõistukõne, mis täis olemise talumatut ängi nii, nagu vaid vene hing seda mõista suudab.
Väga viis
Ka kõige lihtsamal puukuuril on tunded, mõtted ja unistused. Kuur nr.XII tunneb end õnnelikuna, tema elab koos jalgratastega, kel hõbedased kellad ja vinisevad kummid. Temal on punane värvikate ja korralik katus. Naaberkuurid on alamad, nendega ei tasu suheldagi.
Siis aga kõik muutub -- kuuri nr.XII kolib sisse hapukurgitünn.
PS: üks vähesed lühijutte, mis paneb inimese kuuri moodi mõtlema.
Viis
Eks tegelikult võib ju kõikvõimalikke elutuid asju tundma, tunnetama ja tegutsema panna ... ning pole ju üldse oluline, kas sellise jutu peategelane on kuur, või on hoopis tolmuimeja, või siis hoopis gaasipliit. Ühtmoodi tobedad on need teosed kõik ... okay, enamus selliseid teoseid on tobedad. Viktor Pelevini variant polegi kõikse hullem, aga ega see mingi ilmutuslik tekst nüüd kah pole.
Hindeks antud neli märgib eelkõige kirjaoskust ja püüdlikku teostust. Noh, selline kirjandustudengi korralik saavutus.