Hämmastamapanev mõttetus. Ainuke asi mis seda soga ulmega seob, on asjaolu, et mingite suvaliste baaris istuvate inimeste mölina vahele mainib autor kuskilt kaugemalt tõusvate ja maanduvate rakettide mürinat. Mõned eksootilised paiganimed ka, mis lubavad loo paigutuda kuhugi väljamõeldud maailma. Muidu tundub, nagu oleks tegu Hemingwayga, mingi seosetu mõttetu baarimögin, millel kirjandusega pole midagi pistmist. Selle vahega, et kui Hemingway võib väga harva pisteliselt natukene huvitavapoolne ollagi, siis Harrison seda viga muidugi ei tee.