Tennessee ja Kentucky piiril asub soodest ja metsadest ümritsetud järv. Järv tekkis 19. sajandi algupoole maavärina ja maalihke tagajärjel, mistõttu seal on eriline järvepõhi, kallas, floora ja fauna. Järve ümber elab vähe inimesi, ent ühte erakut hüütakse Kalapeaks. Ebamäärases vanuses segaverelisel (mulatt pluss neeger) on füüsiline defekt - ta pea on deformeerunud ja meenutab kala oma. Väidetavalt ehmatas ta ema raseduse ajal hiiglaslikku kala nähes. Keegi ei tea täpselt, keegi ei tea ka inimpõlgliku Kalapea tegelikku nime. Temast räägitakse selja taga palju jutte, paistab, et tüübil on eriline suhe kaladega, kes tema onni juures on eriliselt rasvased.
Suur osa tekstist kirjeldab järve, selle kummalist aurat, kalu ja linde. Arvatavasti vajab lugeja, kelle emakeel pole inglise, lugemiseks ka sõnaraamatut. See ongi põhiliselt selline miljöö-jutt. Sündmustevaese (ent mitte igava) loo ainuke juhtum seondub sellega, et kaks alkohoolikust kohalikku vennikest otsustavad Kalapea mõrvata, sest kahtlustavad, et too on nende võrkudest kalu pihta pannud. Selgub, et nende plaan oli suur viga.