Ulmekirjanduse BAAS - John Varley

Arvustused (3)

4.09.1998, kell 22:30

IASFM-is ilmunud jutt "Air Raid" on praktiliselt üks selle raamatu kontekstist vabastatud peatükk koos paari laenuga ka teistest peatükkidest. Väga õnnestunud kontsentraat minu arvates. Aga ega terve raamat ka viletsam pole. Toimuvat on peamiselt kirjeldatud 20. sajandi lennuõnnetuste uurija Billi ning nendelt samadelt lendudelt inimesi röövinud/päästnud kaugest tulevikust pärit Louise silmade läbi.
Ühe järjekordse päästeoperatsiooni käigus unustatakse hukkuvasse lennukisse blaster ning rususid uuriv Bill leiab selle juhuslikult. Ajaloo käik muutub ja tekib oht, et muutus võib kaasa tuua kogu universumi annihilleerumise. Loomulikult püüab Louise blastrit enne saatuslikku muutust tagasi saada, milles teda aitavad tema enda poolt endale tagasi minevikku saadetud kirjad. Erinevalt mitmest teisest raamatust, tundusid siin kirjeldatud ajaparadoksid suhteliselt usutavatena.
Raamat oli veel ühes mõttes eriline - nimelt olid kõigi peatükkide pealkirjadeks tuntud ajarännu romaanide pealkirjad: "End of Eternity", "I, Me and Myself" jne.
Hindeks viis, aga mitte nii tugev kui sellel põhinevale jutustusele antu.

Teksti loeti inglise keeles

Must Kass

18.04.1999, kell 22:11

Vähemalt minu kätte sattunud eksemplari ees on autori loetelu kõigist olulisematest ajarännakutega seotud tekstidest, millega tema tuttav ja mis kirjutamist nii või teisiti mõjutanud. Antud juhul siis: 99. sajandi kehaküttidel tõeliselt kehv päev, kahel järjestikusel retkel tekib äpardusi ja kaks relva ununeb maha, üks 1955., teine 1983. aastasse. Tuleks ära tuua, enne kui ajaparadoksid mõjuda jõuavad. (Omaette naljakas mõelda ka “ajavärina” liikumiskiirusele, näiteks kakssada aastat tunnis.) Kehaküttide eesmärk võib ju inimkonna kestmajäämise seisukohast üllas olla ja nad korjavad ära vaid “kitsed”, kes nagunii paari minuti pärast koos lennukiriismetega vastu maad põrkaksid, aga seda on raske selgitada 20. sajandi uurijatele, kes lennuõnnetuse jälgedes tuhnivad ning mõndagi arusaamatut leiavad.99. sajandi rõõmutu kirjeldus on hea. Huvitav mõte on ka “postkontor” kus inimesi ootavad veidratest kohtades, näiteks merepõhjast leitud kirjad märkusega - avada täpselt siis ja siis. Ning mis tunne võib olla, teades, et sind ootab kiri juhendiga - avada Viimasel Päeval. 20. sajandi lennuõnnetuste uurimist on ka asjalikult kirjeldatud. Maksimaalsest hindest jääks siiski midagi nagu puudu. Miski lõpetamatuse või kiirustamise mulje jäi. Ajarännakute osas on küll eelnenud käsitlusi arvestatud, kuid omalt poolt midagi uut pole lisatud. Võimalik küll, et lugu oligi kõigepealt filmina teostatud ja alles siis raamatuna.

Teksti loeti inglise keeles

Kristjan Rätsep

22.12.2014, kell 22:46

Olen Varley loominguga varem tuttav Skarabeuse poolt mõne aasta eest üllitatud eestikeelse "duubelkogumiku" kaudu, mis sisaldab endas lisaks selle autori kahele loole ka kaht Gene Wolfe`i teksti. "Millenniumil" on teatavaid sarnasusi Skarabeuse "duublis" ilmunud kahe tekstiga, eriti aga lühiromaaniga "Vajuta ENTER"-1980. aastate USA õhustik ja äärmine morbiidsus-kõik, mis puutub surma, laipadesse ning igasuguste vigastuste detailsetesse kirjeldustesse, näib autorile vägagi südamelähedane olevat. Ning sarnaselt mainitud lühiromaaniga on ka siin olulisel kohal kahe elust räsitud ja suure vanusevahega tegelase armastuslugu, ehkki toimuv on sedapuhku hoopis keerulisem.

Eelarvustajad on romaani süžeest juba mõnevõrra rääkinud, nii et seda ma siinkohal üle kordama ei hakka. Mainiks siiski ära, et lennunduse (ja lennuõnnetustega) seotud teemad on autor endale tõesti väga põhjalikult selgeks teinud ning need kirjeldused jätavad suhteliselt pädeva mulje. Nüüd, 2014. aasta lõpul tekib romaani lugedes muidugi kõikvõimalikke seoseid, mis kirjutamisajal olid vaid kauge tulevik-oleme me ju kuulnud viimase aasta jooksul uudistest reisilennuki müstilisest kadumisest ookeaniavaruste kohal ja näinud nutiseadmetega filmitud kaadreid Ukraina kohal alla tulistatud reisilennuki rusudest. Ka Billi tegelaskuju on hästi õnnestunud-selline alkoholilembene küünik, kes meenutab mõnevõrra "karmi koolkonna" eradetektiive.

Ehkki lugedes tundus "Millennium" kohati veidi ebaühtlase tekstina, otsustasin lõpuks siiski maksimumhinde kasuks, sest tegu on sellise head tüüpi klassikalise SF-iga, milles käsitletavad probleemid jäävad meelde ja panevad mõtlema.

Pealkirja tähendus jäi veidi segaseks-mingist "aastatuhandest" polnud romaanis ju juttu, ajarändurid saabusid pea 8000 aasta kauguselt tulevikust. Samas mainib autor järelsõnas, et tegu on vihjega Ben Bova samanimelisele romaanile, nii et ilmselt ei peagi seda pealkirja sõna-sõnalt võtma. (Muidugi ei saa ka välistada, et tegu on vihjega millenniarismile ja muudele apokalüptilistele teemadele.)

Teksti loeti eesti keeles

John Varley

9.08.1947–10.12.2025

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· John Varley ·

Lisavahendid: