Lugu kirjeldab esimest uurimisekspeditsiooni Marsile. Kosmoselaev, mis pole ette nähtud planeedile laskumiseks, saadab Marsile maandumislaevaga kakskümmend inimest. Nood ehitavad kupli ja elavad selles skafandriteta. Ootamatult kuppel rebeneb, õhk kaob ja peaaegu kõik hukkuvad. Vaid need, kes parasjagu väljas töötavad, jäävad ellu. Neid on viis. Maandumislaeva ei oska keegi juhtida, seega ei ole võimalik naasta emalaevale. Sööki, jooki ja hapnikku piisab arvestuste põhjal vaid pooleteistkümneks aastaks. Kui siis sõdade lõppedes jõuab Maalt kaheteistkümne aasta pärast kosmoselaev Marsile, on üllatus suur, sest planeedil leitakse jõudsalt kasvav koloonia – nüüd juba 18 inimest!
Loo üldine taust on esitatud ja selles pole midagi ulmelist (ekspeditsiooni Marsile ei pea ju tänapäeval keegi enam ulmeks!). Jätsin tahtlikult esitamata need elemendid, mis loo heaks teevad – seega ulme. Vast mõni teine arvustaja tutvustab loo seda külge. Kindel 5.
Loo üldine taust on esitatud ja selles pole midagi ulmelist (ekspeditsiooni Marsile ei pea ju tänapäeval keegi enam ulmeks!). Jätsin tahtlikult esitamata need elemendid, mis loo heaks teevad – seega ulme. Vast mõni teine arvustaja tutvustab loo seda külge. Kindel 5.