J.M.Curlovichi "A Holy Time For All The Dead" on suures osas lugejani toodud äsja pastoriks ordineeritud noore mehe Steve Merchanti päevikuna. Steve´il on raskusi endale koguduse leidmisega, sest vaimulike kooli juhtkond ei anna talle positiivset soovituskirja. Nimelt on saanud teatavaks, et Steve on avastanud endas midagi, mida Piibel sugugi heaks ei kiida, ja sellele ka järele andnud - heitnud ühte teise mehega, kaasüliõpilase Danieliga. Lõpuks suunatakse Steve kuhugi pärapõrgusse, kaugesse väikelinna, kus on väike kogudus ja kirikus väidetavalt kummitab. Õige pea hakkavadki pihta üleloomulikud lood. Kiriku katuselt kostab aeg-ajalt samme. Kahtlus langeb pühakoja katusel seisvatele draakonikujulistele veesülititele, kes näivad asukohta vahetavat. Siis hakkab Steve´ile ilmuma poiss-sõber Daniel - algul lihtsalt mälupildina, siis aga viirastusliku nägemusena ja häältena. Ühel ööl rebitakse tükkideks konkureeriva kiriku homoseksuaalne pastor, kes maksab kohalikele poistele, et need lubaksid endil suhu võtta. Veesülitite hambad tilguvad verest...
Palju trükiruumi on pühendet Steve´i kõhklustele seoses oma sättumusega. Talle on pähe tambitud, et tegu on millegi loomuvastase ja patusega, kuid tema süda ja mõtted on ikka Danieli juures. Daniel käib viirastusena ja hiljem ka lihalikul kujul tema juures, jutlustab meestevahelist armastust ja meelitab Steve´i uute vabameelsete jumalate juurde, keda oelvat leidnud. Asja ei tee lihtsamaks ka ainsad sõbrad, kes noorel pastoril uues kohas tekivad - kaks kuueteistkümneaastast poissi, kes on parasjagu leidmas oma sättumust ja teineteist. Steve murdubki, heites end Danieliga taas ühte ja meelde tuleb vana tõde - kes korra juba meest saanud, see enam naist ei taha. Või kui väljendada Steve´i teismelise sõbra pihtimuslike sõnadega: "I don´t know what I feel, Steve - I mean, I´ve had girlfriends. I liked them. But with Matt... I don´t know, it´s different."
Nii päevikuvormi, kirikutemaatika, kuradikuju kui üldise miljöö tõttu on see lugu väga sarnane M.R. Jamesi loole "The Stalls of Barchester Cathedral". Mu meelest autor ei varjagi mõjutusi, ainult et käesolev tekst on serveeritu pikantses krõbelillas kastmes. Kindlasti on autor lugenud ka Clark Ashton Smithi lugu veesülitite valmistajast.
M.Rowe "In October" viib lugeja kaugesse USA väikelinna, kus elab keskkoolipoiss Mikey. Mikey asub võimuhierarhia madalaimal astmel, tema sõimunimi on "faggot", mis tähenduslikult on "jobu" ja "piidri" sulam). Iga päev talub ta jõhkrate ülburite vägivalda, tal pole sõpru ega ühiseid huvisid eakaaslastega. Füüsiliselt on ta nõrk ja tema seksuaalfantaasiates (ühe sellisega lugu algab) domineerivad lihaselised päevitunud, raseeritud kaenlaalustega mehed. Ühel hetkel ületab koolivägivald Mikey jaoks aga mingi piiri (romaan on üldse üsna jõhker) ja ainukese lahendusena näeb ta võimalust pöörduda üleloomulike jõudude poole, et maksta kätte. Ta viib läbi prosatanistliku rituaali, ohverdab kassi ja pöördub Tumedate jõudude poole. Kui järgmisel päeval astub nende klassi uus poiss, särav ja sportlik Adrian, kes tahab Mikey´ga sõbraks saada ja annab tema piinajatele lõuga, ei saa meie noor kapihomo kohe arugi, et tegu võib olla vastusega tema okultistlikele palvetele. Adrianiga koos saavad teoks ka Mikey senised mahasurutud lihalikud ihad - veel samal õhtul hullab ta Adrianiga ja on seitsmendas taevas. Roosiline elu lõpeb siiski üsna pea, sest Adrian on Saatana saadik ja tahab vastu saada piltlikult öeldes 3 tilka verd.
Üpris karm lugu, hästi kirjutatud ja üle keskmise originaalne. Sisaldab taas meestevahelise armastuse ülistust. Näiteks Mikey tunded pärast seda, kui teda esimest korda anaalselt penetreeriti: "The idea of feeling so physically complete, so right, had never occured to Mikey except in his fantasies during what felt like endless, spiraling eons before Adrian´s arrival".
D.T.Lordi "Secrets of the Fey" tegevus toimub New Yorgi lõbujanulises, enesetadlikus ja testosteroonist pakatavas gay scene´is. Peategelane Tom on vanem mees (63), kelle mees-sõber on hiljuti surnud. Selles vanuses on raske leida uut partnerit ja muidugi vaevavad meest ka muud vanusega seotud probleemid, tervis, surma lähenemine jms. Ühel hetkel satub ta mingisse tundmatusse baari (mis hiljem aga müstiliselt kaob) ja baari vetsus näeb peegli ees seismas ihualasti meest, kes peseb kraanikausis jalgu. Mingil moel saab ta aru, et tegu pole siinse maailma olevusega ja ta teab ka, kuidas panna Neid (the fey, hairy folk, faery folk - ma ei oskagi tõlkida) täitma inimeste võimatuid soove. Ta haarab olevuse riided ja keeldub neid tagasi andmast, kui olevus ei täida tema soovi hakata tema armukeseks. Olevusel ei jäägi muud üle, kuid sehkendamine Mustade jõududega lõpeb esialgese eufooria (ja rohke anaalseksi) järel kaasa hoopis hukatuse. Jutustusest saab teada ka palju Manhattani gay--maailma üksikasju, kombeid, baare jne. Häirivaks elemendiks loo puhul on see, et kui ratsionaalse inimese tuleb mingi täiesti üleloomulik sündmus, ei pane see tüüpi isegi õlgu kehitama, vaid tema arvates on see täiesti loomulik.
Kokkuvõttes - üllatavalt kõrgetasemeline kogumik. Meeldib see meile või mitte, aga on asju, mida mehele saab pakkuda ainult teine mees, ja et ka nendest asjadest on võimalik kirjutada korralikku teksti. Teema ise annab juurde erilist pikantsi. Kergelt muhelema võtab see valdkond muidugi ka.