3.
62
4.742
4.
6
4.0
5.
13
4.615
6.
3
3.333
7.
3
3.667
8.
1
3.0
9.
3
3.667
10.
1
3.0
3.
4
3.25
18.
5
5.0
20.
1
3.0
23.
1
5.0
31.
2
3.0
34.
2
4.5
39.
1
3.0
44.
1
5.0
57.
1
5.0
59.
4
4.5
60.
3
4.0
61.
2
4.0
62.
2
4.5
5.
1
4.0
8.
1
4.0
Jutu hindamise teeb pisut raskeks see, et vägagi suur osa John Wyndhami lühiloomingust tegeleb ümberpaiknemistega ajas... autor on kirjutanud suure hulga häid, kuid kahjuks üsna sarnase feelinguga lugusid.
«Kronoklasm» on üks nendest. Siin esineb kõik see, mis paljudes teisteski autori ajarännutekstides. Siin on detailitruu ja pisut nostalgiahõnguline unise Inglismaa kirjeldus, siin on üsna põhjendamatu ja lahtiseletamata ajarännu kirjeldus, siin on ka see ajarännu abil rikastumine, jne.
Teistest lugudest eristab ehk see traagiline armastuslugu esivanema ja lapselapse vahel. Üldse on hea autori oskus segada psühholoogiliselt täpseid detaile, häid vaatlusi, muhedat kommete kriitikat ning nalja – ja kokkuvõtteks tuleb hoopis välja üks ääretult traagiline jutt.
Pisukese järelmärkusena eelmisele arvustusele. Ma ei arva, et 1953. aastal oli selle jutu idee äraleierdatud... Ray Bradbury «A Sound of Thunder» ilmus ju vaid aasta varem! Pean nimelt käesolevat lugu samasuguseks ajarännuulme verstapostiks, nagu on seda Ray Bradbury jutt! Viis, aga mõningase miinusega.
