Naisarst Jane Waterleigh nõustub olema katsejäneseks Wraychesteri haiglas korraldatavas eksperimendis, mille käigus ta manustab aja- ja ruumitaju mõjutavat narkootilist preparaati nimega chuinjuatin. Selle tagajärjel tekkinud kummalisest seisundist virgudes leiab ta ennast veidrast tulevikumaailmast, kus pole ühtegi meest ja naiste ühiskond on jagunenud Doktoraadiks, Emadeks, Teenijateks ja Töölisteks. Mis veel hullem - tema enda keha on omandanud aukartustäratavad mõõtmed, teda kutsutakse miskipärast Ema Orchiseks ja pole raske arvata, millisesse kasti ta kuulub ja milles seisneb tema funktsioon... Suutnud ennast siiski maksma panna (ja teeninud sellega Reaktsionäär-Ema hüüdnime), saab ta teada, et toimunud katastroofi põhjustajaks oli keegi dr. Perregrine, kelle katsed vallandasidki epideemia, mille ohvriks langesid kõik mehed. Kui tal õnnestuks kuidagi oma aega naasta ja Perregrine`i uurimistööd takistada, siis ehk...
Tegu on Wyndhamile üsna tüüpilise ajarännu(pigem küll ajanihke)looga, millel küljes ka tüüpilised vead - liigstaatilised kirjeldused ja liiga palju lahtiseletamist. Ka järjekordne naiste maailma versioon ei hiilga erilise originaalsuse poolest. "Trifiidide päeva" autorilt oleks küll palju enamat oodanud. Kolme teenib klassikule välja loo puänt - mis pole ka teab mis originaalne, aga siiski mõnus.