See hinne aurupungi triloogia kolmandale köitele (triloogia siis hetkel; lõpuosas ilmnenud uute asjaolude valguses võib ja küllap lähebki see sari edukalt edasi) väljendab tegelikult mu rahulolematust Woodingu valitud stiilile. Ketty Jay esimeses osas "Retribution Falls" pandi mängureeglid paika, loodi aurupunklik maailm, pandi sinna tegelased ning tegevus läks käima. Teises köites, "The Black Lung Captain" ei ilmnenud olulisi täiendusi, tegelikult oli teine osa pigem esimese osa teine pool. Ja nüüd siis kolmas, mis suht osavalt näitab Darien Frey ja tema lendava laeva meeskonna tegemisi-toimetusi, maailma kui sellist aga ei valgusta rohkem mitte ruutsentimeetritki. Tihe aurupunklik action mis aga algab täpselt samas kohas kus lõpeb. Vahepealsed 476 lehekülge on küll väga huvitavad, aga jätavad mulje kunstiväärtuste nautimisest tikutule paistel - nautida saab ainult seda kohta kuhu tiku valgus paistab ja ülejäänud osa suhtes valitseb pimedus. Mulle see ei meeldinud, sellest ka hinne. Muidu väga nuriseda ei saa, kvaliteetne meelelahutus, huvitav ja põnev jne. Ainult et kindlasti ei maksa seda lugeda neil, kes ilmtingimata igast teosest mingit elu mõtet otsivad - siin seda pole, on ainult huvitav seiklusjutt.