Lugu sellest kuidas geniaalsel füüsikul saab siiber tema koduplaneedi hävitamisäärele viinud sõdadest - ise on ta valmis meisterdanud kõige hullema relva. Süümepiinade leevendamiseks ja maailma päästmiseks inimeste hävituskire eest loob ta humanoidse, iseennast taastootva, absoluutselt täiuslikult toimiva roboti, kes peab ilma mööndusteta täitma KÕRGEIMAT SEADUST: "Teenida, kuulata sõna ja hoida inimesi hädade eest". Teadlane koos robotitega ehitavad hävitamatu keskuse, kust hakataksegi inimese õnnelikuks tegemise ideed ellu viima ABSOLUUTSELT ÕNNELIKUKS.Kui teadlane taipab, millega ta hakkama on saanud on juba hilja.Jutustus kirjeldab sündmuste lõppfaasi Maal, kus viimaks ka teadlane ise ÕNNELIKUKS TEHAKSE.Praeguseks äraleierdatud idee oli kirjutamise ajal vist päris uudne? Ja NB! jutt on kirjutatud kaks aastat peale suure sõja lõppu kui sõjavastasus oli veel üsna IN.