“Fööniksi usulahk” ilmus algselt “Sur”-is ja eesti keeles kogus “Kunsttükid” (76). Fööniksiusulisi on võimatu teistest inimestest eristada, mida tõendab seegi, et neid pole taga kiusatud. Ei leidu ühtegi inimgruppi, kelle seas poleks fööniksi pooldajaid. Pole ühtegi tagakiusamist ega julmust, mille all nad poleks kannatanud või millest nad poleks ise osa võtnud. Ainsagi raamatuta, mis neid üheks karjaks ühendaks on neil siiski üks asi – nende Saladus –, mis neid ühendas ja ühendab ka edaspidi kuni nende elupäevade lõpuni. Niipalju siis fööniksiusulistest, keda ka Eestis peaks olema! Lugege kindlasti.