See 12-leheküljeline lugu avab kogumiku “Aleph” ning on pikim Borgese novellidest, tema magnum opus. Lugu räägib surematust mehest, kes oma pika elu jooksul on teinud kõike ja olnud kõik. Tsitaate jutust: “...lõpmatu aja jooksul juhtuvad iga inimesega kõik asjad.... üksainus surematu inimene on kõik inimesed.” ja: “...surm annab inimestele väärtuse... Kõik on surelikele väärtuslik oma kordumatuse ja saatuslikkuse tõttu... Surematute seas on kõik vastupidi.” Lugu on küll pikk, aga lugeda tasub!