Kasutajainfo

Svjatoslav Loginov

9.10.1951-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Svjatoslav Loginov ·

Svet v okoške

(romaan aastast 2002)

Hinne
Hindajaid
2
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (2)

Kui Ivan Iljitsh ära sureb, ärkab ta taas tundmatus kõledas kohas, keset lõputut tühjust, alasti ning kaelas nahast kotike, kus kõlisevad mündid. Nii satub ta teispoolsusesse, kus raha eest saab kõike, mida vähegi soovida oskad, ja suurimaks varanduseks on elavate mälestused ning meenutused...

Kui romaanile poleks mainekat auhinda antud, siis poleks ka päris kindlasti seda ostnud, sest Loginovi vähesed minu poolt loetud viimase aja asjad pole olnud sellised, mis tema raamatuid soetama kutsuksid. Poleks ostnud, oleks tõsiselt hääst asjast ilma jäänud, sest vanameister (no ma arvan, et teda võib ju juba nii nimetada) on end tõsiselt ületanud ning üle tüki aja tõeliselt tasemel raamatuga maha saanud. Paiguti väga sünge, üsna masendav ja ausalt küüniline, paiguti ilus, soe ja ka kohati mõnusa muige suule kutsuv lugu, mille vapustav maailm on detailideni läbi mõeldud ja üles kirjutatud.

...viirastused, kes ka elavate ilma poolt unustatuna aeg-ajalt kellegi poolt uuesti avastatakse, mispeale nad kehatute ja mälutute varjudena hetkeks surnuteriiki naasevad... need selle raamatu leheküljed, kus tekkis sõprus kohe pärast sündi oma ema poolt kilekotti topitud ja prügikasti surema jäetud lapse ja kaheksakümne nelja aastase vanamehe vahel... Ümbertöötluse linnaosas unustust trotsiva naise raamatukogu... Palju oli sellist, mis väga tugeva mulje jättis. Ehk vaid elavate surnute ilma igaveseks asumisele määratud Gogol pani õlgu lehitama, ent üldpilti see ei rikkunud. Lõpp oli ka väga ilus.Pisar tuli silma. Päriselt.

Kui näete, siis ostke ära. Väärt kraam.

Teksti loeti vene keeles

Inimene elab seni, kuni teda mäletatakse. Selle põhimõtte järgi on ateist Loginov konstrueerinud romaani Valgus aknakeses maailma. Kohe algul sureb 84 aastane Ilja Karovin ja leiab end äkki täiesti alasti inimtühjal hallil elutul lagendikul. Nagu hiljem selgub, on see hall tolmutaoline aine nihil, eimiski. Kaelas ripub Karovinil nahkkotike müntidega, suuremad hõbedased on mnemonid ja iga kord, kui keegi elavatest sind meenutab, lisandub üks mnemon.

See nukker romaan räägibki Ilja Karovini teisest elust seal teises maailmas, kus valitsevad nihil ja mnemonid (mälestused). Paarist-kolmest mnemonist piisab aastaseks tagasihoidlikuks äraelamiseks, kuid saja-kahesaja aasta pärast mnemoneid kotikesse enam ei kuku. Niisiis elab Karovin ka oma teise elu nagu esimesegi – tagasihoidlikult, kuid väärikalt. Siis muutub ta lõplikult tolmuks, nihiliks, eimiskiks.

See filosoofiline-metafoorne romaan vääriks puhast viit, kui poleks tosinat üleliigset lehekülge (Limbo org ja Gogol – mis liig, see liig!). Viis miinusega.
Teksti loeti vene keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019

Autorite sildid: