Jutustuse peategelane on Mäekuru valvur Long. See kuru eristab varjude ja fantoomide maailma reaalsest. Ühel hetkel võtab pseudomaailma Valitseja pähe, et oleks aeg oma valdusi ka Mäekuru taha laiendada... ta pakub Longile kampaaniajuhi kohta, või kui Long suvatseb teda takistada, siis pakub talle surma... Asjalood on sellised, et vaid Mäekuru elanikud suudavad vabalt kahes maailmas liikuda... Valitsejal ennem vallutamise võimalust polnud, aga nüüd on tal invertorid ning... Long peab valima... surra on lihtne, aga pärismaailmas elab tema salaarmastus Constance koos oma mehega ning Long ei soovi, et talle olulised inimesed kannataksid... Tal on sõber geniaalne leidur Truddum, aga ka temast pole abi, sest misttahes ülirelva ta ka välja ei mõtle... kohemaid on seesama ka Valitsejal olemas... Truddum mõtleb välja relva, mis ei ründa, aga lahingutegevus Mäekurul annab kummalise efekti pärismaailmas... seos on kahepoolne jne... Mida teeb Long?
Suurepärane jutt, eriti veel kui mõelda, et reeglina õnnestuvad fantasykirjanikel paremini siiski romaanid. Ka on selles jutus suureks plussiks see, mida Loginovi fantasyle sageli just ette heidetakse – reaalse ja võlumaailma omavaheline segamine – siin on see jutu põhiidee ning sellisena töötab ta ülihästi.