Kasutajainfo

Svjatoslav Loginov

9.10.1951-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Svjatoslav Loginov ·

Gans Krõsolov

(jutt aastast 1988)
http://ulmeajakiri.ee/?tolkejutt:-rotipuudja-hans

eesti keeles: «Rotipüüdja Hans»
«Reaktor» nr 20 (mai 2013)
antoloogia «Kaaren: Vene ulme antoloogia» 2013

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
3
1
1
1
Keskmine hinne
3.286
Arvustused (7)

Pärast mõningast kõhklust otsustasin maksimumhinde kasuks. Tegu on ikkagi päris ilusaid looduskirjeldusi sisaldava ajaloolise fantaasialooga, millest lõppkokkuvõttes sümpaatne mulje jäi.

"Rotipüüdja Hans" kujutab endast töötlust tuntud keskaegsest saksa legendist Hamelni linna rotipüüdja teemal, mis peaks kõigile tuntud olema. Selles 13. sajandi Saksamaal asetleidvas loos on legendi sündmusi kirjeldatud veidi teisiti, loo peategelaseks ongi rändurist rotipüüdja Hans, kes on villepillimängu abil saanud omalaadseks "loomade käskijaks". Arusaadavalt viivad Hansu võimed ta konflikti kirikuga, mis peab neid nõiduseks...

Keskaegset Saksamaad on selles loos päris detailselt kirjeldatud, võib arvata, et autor on vähemalt teatud määral ajaloohuviline. Selles osas meenutas lugu Hargla loomingut. Tõlke seisukohast ei saanud ma väga hästi aru, miks osadele saksa lastele olid eesti nimed (Mari, Liispet) tekkinud.

Teksti loeti eesti keeles

Kena muinasjutt jah, paraku aga ei avanud vana tuntud-teatud lugu ühestki uuest kuuest. See, et Rotipüüdjal imelised võimed olid, on juba originaaljutus selge. Igasugu töötlused võiks selliseid külgi kõvasti rohkem arendada. Näiteks Silverbergi "Varjatud võimetest" legendaarsest kultuskogumikust "Maa teine vari" on mõnes mõttes samateemaline, aga oluliselt parem jutt.

Panen "kolme", miskipärast see jutt ei puudutanud mind üldse. Mõnus oli küll lugeda ja igav ka ei hakanud, aga ütleme niimoodi, et ootasin enamat...

Teksti loeti eesti keeles

Õudselt armas =) Selline lugu, mis möönab, et maailmas on ilgusi, aga ei keskendu nendele, vaid sellele paremale osale. Rütm oli ka mõnus.
Teksti loeti eesti keeles

Hämmastav, et selline ilgus on leidnud tee antoloogiasse ja tõlkimisele!

Ja kommentaatorid siin väidavad selle armsa olevat!

1. Jutt on kirjutatud 1988. See oli perestroika ja avalikustamise aeg. Isegi vene inimesele sai selgeks, et nõukogude võim on (kohati?) olnud julm ja sõja lõpul tehti Saksamaal ikka päris massiliselt tegusid, mida võiks liigitada inimsusevastasteks kuritegudeks.

2. Jutt on pühendatud sellele silmade avanemisele – ainult kirjanik ja venelane võis tol ajal väita, et talle on avalikustamise käigus trükitu üllatuseks.

3. Tähelepanuväärne on, et jutu kõik (täiskasvanud) sakslased on sead, lurjused ja lugeja emotsionaalne otsustus kogu linna suhtes… Ja ongi neile paras! Selle asemel, et hakata pikemalt avama suurvene šovinismi eri külgi – kujutage ette analoogilist juttu ilmumas neljakümnendate lõpu Saksamaal. Jutu tegevus toimub vanal juutidemaal ja kõik juudid on ahned sõnamurdjad ja alatud, vägivaldsed petised. Lugejal tekib viimasele leheküljele jõudes selge hinnang – vähe on neid veel tapetud!

4. Sümboolsel tasandil on Rotipüüdja Hans samal ajal nõukogude võim, kes tegutseb eelkõige helge tuleviku nimel (lapsed, kes sinna tulevikku kaasa võetakse – laste tuleviku nimel tehakse liiga nende samade laste vanematele).

5. Hans = nõukogude võim. Rotid, keda kirjeldatakse väga ebameeldivatena ja kelle hävitamine oleks justkui iga ausa inimese kohus, on kulakud ja teised, kes kuulusid klassidena likvideerimisele (kulakuluse likvideerimiseks kasutati ka nende massiuputamist – vt Solženitõn, Gulaagi arhipelaag), omaaegses nõukamütoloogias kujutati kulakuid just rottidena (Elagu Golodomor! - http://et.wikipedia.org/wiki/Golodomor). Inimlikult on Hansul küll rottidest kahju, aga nad ongi vastikud. Näiliselt kuri hunt on siis NKVD/KGB… Hunti kardavad eelkõige sakslased, kes ongi ju lurjused, aga selgub, et hunt on hoopis laste (helge tuleviku) sõber.

6. Lõpuküsimuse toomine sellesse konteksti annab autori vastuse. „…kas headus võib olla julm, …“. Lugejat on eelnevaga veendud, et laste äraviimine julmade ja lollide vanemate juurest on ainuõige. Eelneva sümboolika kaudu on antud ka hinnang nõukogude võimu minevikutegudele – jah, oli küll julm, aga see oli õigustatud kannatanute lurjusliku olemusega ja helge tuleviku nimel ainuvõimalik.

7. See moraal neelati lihtsalt ja rõõmsalt alla. Kas see allaneelamine oleks olnud sama ennastmõistetav ka juhul, kui (sakslase) jutt oleks õigustanud helge tulevikuga juutidega ümberkäimist Natsionaalsotsialistliku partei juhtimisel?

8. Juhul kui antoloogiasse valiti see jutt just selleks, et näidata vene kirjanduse viletsust ja kahepalgelisust, siis selle eesmärgiga ei tohiks antoloogiaid koostada.

Vana muinasjutu ümbersõnastamine viiesõnalise lõpuküsimuse esitamiseks ei ole mingi eriline kunstisaavutus, pigem vastupidi.

Teksti loeti eesti keeles

Kui Hamelini vilepillimängija legendist inspireeritud teoste nimekiri ei vajaks Wikipedias 9 alamkategooriat, võiks öelda, et tubli teos. Aga kahjuks on loo käik ja lõpplahendus juba peaaegu et pealkirjastki tuletatav. Jutustusviisile ei ole midagi ette heita, olid täiesti mõistlikud tegelased, mõistlik käitumine, ning nagu Kristjan Rätsep ütles, siis looduskirjeldused ning ajalooline käsitlus olid üsna head.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019
jaanuar 2019

Autorite sildid: