Jutt «The Universe Beneath Our Feet» ilmus möödunud aastal sellesama ajakirja detsembrinumbris ning lugejad hääletasid selle parimaks aasta jooksul ajakirjas ilmunud lühijutuks. Sellise teadmisega varustatuna asusin ma siis lugema...
Autor pajatab oma lühijutus lugejale loo miskist rangel alluvussuhtel põhinevast ühiskonnast, kus kaks noorukit otsustavad, et vaimulike aetav jutt ei ole eriti veenev. Noorukid hakkavad mööda mäekülge üles ronima, et vaadata, et kas jõuavad kõrgustes elava jumalani...
Kindlasti mõjutab mu hinnet tõsiasi, et mulle ei meeldi sellised võõrelu kirjeldused... noh, et loed miskite jaburate tegelaste rähklemistest, et on kogu aeg üsna igav ning kui lõpuks teada saad, et millised need tüübid välja nägid, siis mühatad ja sinna see kõik jääb.
Kindlasti mõjutab hinnet minu hinnet mu maitseline iseärasus, mis ei luba selliseid ühe idee tekste nautida... et tore ju, et autor mõtles miski pentsiku võõrelu välja, aga kahjuks unustas ta sinna ümber mingi loo mõelda. Ja ega teadmine auhinnast kah just kasuks ei tulnud: ikka ootad vaistlikult midagi erilisemat!