Tegu on järjega romaanile "Projekt Babülon" ja jääb vaid oodata, milline on Wilhelmi järgmise "projekti" nimi. Olemata ise "Da Vinci koodi" lugenud, võib olla ebakompetentne väita, et siin on üks järjekordne Browni raamatust mõjutet müsteerium, aga selline tunne jääb küll. Professor Lavell ja seikleja Patrick palgatakse Egiptuses elava inglise vanahärra poolt midagi suure raha eest uurima. Kõigepealt saavad nad mingi artefakti, mille vanuseks tuvastatakse 48 000 aastat, ehk siis palju vanem, kui arenenud inimtsivilisatsiooni ajalugu. Sealt edasi lähtutaksegi teesist, et egiptlased said oma tsivilisatsiooni hoopis kingitusena kelleltki teiselt ega ole ise selle loojad. Aetakse müstilise Tabula smaragdina jälgi (see on kivitahvel, mias peaks juhatama Kõigeteadmise või Teadmiste Arhiivi juurde). Seejärel otsitakse (ja leitakse) püramidion - Džoseri püramiidi ülemine nurgaplokk. Siis aga suundutakse mingi sfinksi alla, kus asub Teadmiste Hall.
Loo tegevus toimub Egiptuses ja lugu lausa pakatab Egiptuse ajaloost, legendidest ning väljamõeldistest. Vaaraod, hieroglüüfid, püramiidid ja kõik see. Lisaks veel Goebbels, templirüütlid, Aleister Crowley, jne jne. Salaühingud, sümbolid, müsteeriumid, eksootika, tapmine ja tagaajamine. armastusliin ka, et romantikat hindavad lugejad millestki ilma ei jääks. Mitte miski pole see, millena see näib. Pidevalt on vihjeid ka peategelaste varasemale seiklusele, mille ülesanne on juhatada võhiklik lugeja autori eelmise romaani juurde.
Üsna tüütu lugemine. Võib-olla teismelisena oleksin võinud vaimustuda. Kaks pluss.