Tegevus toimub veidike teistmoodi Ameerikas, kui see, millega harjunud oleme. Alates umbes 1945. aastast on registreeritud inimeste "seestumisi", kusjuures "deemoneid", kes inimesi enda valdusse lühemaks või pikemaks ajaks võtavad, on äratuntavalt õige palju. Deemoniteks neid populaarselt kutsutakse, kuigi tegelikult pole keegi kindel, millega tegu, kas mingitsorti haigusega, viirusega, tulnukate ülevõtmiskatsega, salajase rassi võimuhaaramisplaanidega, Armageddoni tuleku ennustajatega, jumala või saatana olemasoleku märkidega, kõikide nendega kokku, või mittemillegagi neist vaid hoopis mingi muu, tundmatu fenomeniga. Igatahes käituvad "ülevõetud" inimesed vastavalt deemonile kindla käitumismalli järgi, neil ilmneb ebainimlik jõud ja peale deemoni lahkumist ei mäleta nad toimunust mitte midagi.
Deemoneid on registreeritud kümneid või sadu. Truth tapab ilmselgeid valetajaid (Orenthal J.Simpsoni protsess lõpeb raamatus hoopis teistmoodi kui meie maailmas), Smokestack Johnny hõivab raskeid kaubaronge ja kihutab nendega hullumeelselt, Väike Ingel seestab 11-aastaseid blonde tüdrukuid, tungib nende kehas haiglatesse ja annab vanuritele ja parandamatult haigetele surmasuudluse, Kapten ilmutab end peamiselt sõjaväelaste seas, ilmutades ülimat vaprust ja enesetapjalikku julgust, Kamikaze käitub täpselt nagu nimi eeldab jne. Peategelane Del Pierce on 5-aastase poisina langenud deemoni nimega Hellion ohvriks, kes käitus ulaka ja võikaidki (kadaga inimestel silma peast välja tulistamine näiteks) trikke tegeva poisikesena. Peale eksortsismi on deemon justkui lahkunud. Romaani tegevus algab siiski kui täiskasvanud Del teeb autoavarii, peale mida kadunuks peetud deemon tema peas ärkab. Romaan kujutabki endast Del`i katseid selgitada deemonite olemust ja vabaneda tema enda peas peituvast needusest.
Tegu on autori debüütromaaniga, ja see hakkas ka silma. Suurepärases ja ladusas keeles raamat kannatab siiski mõningate ilmselt kogenematusest tulnud vigade käes ja kui esimesed kaks kolmandikku olid põnevad, ladusad, huvitavad ja võrdlemisi andekad, siis viimane kolmandik, kui Del ja temaga koos olev endine Väike Ingel ja praegune eksortsist O`Connell hakkavad koos deemonite päritolule ja saladusele jälile jõudma, mõjus natukene segaselt ja kiirustades tehtult. Romaani keskel oleks hinne olnud "4", kui mitte "5", lõpuga ma rahul ei olnud ja see tõmbas ka hinde selliseks nagu ta on.
Romaani on sisse segatud märkimisväärne kogus popkultuuri. Eriti olulised on koomiksite Kuldajastu kangelased - ei usu et nad siin Eestis liiga hästi tuntud on - aga ka meinstriim-laiatarbekaup popmuusikat on natukene sisse segatud. Läbi käivad ulmekirjanikud Philip K. Dick (kes ei surnudki 1982. aastal, vaid keda hoidis ja hoiab elus deemon Valis) ja A.E.Van Vogt (kelle teostest loeb põrunud ogaratest koosnev organisatsioon Human League välja vihjeid neandertaallastest pärit superrassile). Viiteid ja vihjeid on teisigi, Nixonist ja Eisenhowerist alates ja Prince`i ja Keith Richardsiga lõpetades.
Võimalik, et peale mõningat settimist oleks hinne isegi "neli". Värskelt raamatu lõpetanuna hindan siiski, nagu hindan, jättes endale võimaluse seda arvustust muuta, kui olukord ja vajadus nõuab.