Helju Rebane kirjutas 80-ndate alguses käputäie jutte, mida lisaks keskpärasusele iseloomustab ka lühidus. Sellised Algernoni-tasemel tekstid. Kahtlane on ka nii mõnegi BAASis registreeritud jutu (Huulepulk, "Väike kohvik", Vaikijate linn) kuuluvus ulmesse. Kergelt maagiline miljöö või unenäo ja tegelikkuse segiminek, ei enamat.
"Kõik võidavad" on loterii nimi. Unetuse all vaevlev mees läheb öösel linna peale jalutama ja näeb seal avatud ajalehekioski. Müüjat pole, ent lahtise luugi juures on loteriipiletid. Mees näppab ühe ja tuleb pärast loosimist kioskisse võitu kontrollima. Selgub, et kiosk tegeleb nende piletite müügiga ainult öösiti ja ka müüja on siis mingi teine. Mees võidab 10 000 rubla. Selgub, et öökioskist ostetud rahaga saab oste teha ainult öösiti, päeval raha haihtub. Nõukogude ajal on öösiti kõik müügikohad kinni ja ainsaks paigaks, kus tüüp oma raha saab laiaks lüüa, on üks öölokaal, kus hängib rohkesti temasuguseid.
Ei ole selles jutus teravust, värskust, põnevust. Üsna tüüpiline HR lugu.