Loo peategelane elab Mustamäel ühetoalises korteris, koos temaga elab seal ka Spleen. Jutt ongi sihuke urban fantasy vormis lugu sellest kuidas ajakirjanik Judin korraks «nägijaks» saab ning Spleeni oma elust minema kihutab.
Idee mulle meeldis, aga teostus tundus konarlik ja hüplik... eriti kui võrrelda Aleksandr Kopti paremate lugudega. Teisisõnu, potensiaalselt hea jutt, mille efekti nullib teostus.
