ulmeline osa on selles, et nerdid mõtlevad välja telefoniteenuse. no et pärast väikest alghäälestust peab telefon(?) sinu eest kõik olulised kõned ära. emaga ja vanema õega ja soovi korral vabade vastassugupoole esindajatega. ikka see vana lugu linnastunud, aga suhtlemisraskustega inimestest. ladusa följetoni vormis kirja pandud. päris tõsiseltvõetav ei ole juba seepärast, et meesautor kasutab naispeategelast - kusjuures ainult selleks, et mõni nali nilbem tunduks. ja kui peategelase sissetulekuallikaks on telefonimüük - miskite ajakirjade pakkumine - siis mumeelest selleks seda imeleiutist ei rakendatud. (no ei viitsi ka kontrollimiseks üle lugeda.)
mõtlema jäin hoopis valede asjade üle. et lõpus on üritatud - nerdide iseloomustamiseks - kirjeldada nende loodud kodaniku sotsiaalset sidusust määratlevaid matemaatilisi mudeleid. mõtlesin niisiis selle üle, et kas autor teab, millest räägib, ja ainult mängib lolli, et lugejal lõbusam oleks, või siis mängib enda jaoks arusaamatute matemaatiliste terminitega, et nerdide nerdiks-olemist markeerida. ei mõelnud välja.