Loo keskne tegelane on vanem matemaatikahuviline moslemist professor. Loo tausta moodustabki pidev religioosne vägivald hindude ja moslemite vahel. Matemaatika mulle väga ei meeldi, aga autor oli osanud matemaatilise lõpmatuse eri teooriad ja tõestamata teoreemid ning järgarvude saladuse nii põnevaks kirjutada, et olin sunnitud isegi Wikipediast juurde vaatama, kes täpselt oli Georg Cantor ja millega ta õieti tegeles.
Ulmeline osa oli üsna tagasihoidlik, piirdudes miskite olevustega, keda matemaatikust hindu nägi silmanurgast pead pöörates ja kes lõpus avasid miskeid uksi teistesse dimensioonidesse. Kusjuures see kõik oli nii tagasihoidlik, et selle võiks vabalt ka vägivallast šokeeritud aju pettekujutluseks lugeda.
Üsnagi huvitav lugu, lõpp valmistas küll teatava pettumuse oma sumbumisega eikuhugi. India siiski ulmekirjanduses tundub mulle piisavalt põnevana (reaalses elus pigem laseksin midagi maha raiuda kui sinna vabatahtlikult sõidaksin), peab vist sellesama eelpoolmainit Cyberabadi-sarja välja otsima.