Pealkiri annab juba aimu, millega tegu. Loomulikult on see Götterdämmerung, kantud üle kosmosesse, mingisse hiigelsuurde laeva. Õieti on küll tegu Jumalate huku lõpuga, kus kangelased saavad surma ja sõrmuse saatus laheneb. Nimed on sarnased germaani mütoloogiale ja tegevuskäik kah sarnaneb üsnagi palju, tegevuskoht ainult on mingi ülisuur laev, mis kuskil ülimalt kaugel Maast liigub juba tuhandeid aastaid oma eesmärgi poole. Tekke ja korruseid on loendamatu arv ja eri tasanditel on tekkinud eri "rahvad", kompuutrimehed ja muud, kes omavahel jagelevad. Üks eelmistest kaptenitest on arvutivõimsuse koondanud kõik ühte sõrmusekujulisse seadmesse, mis aktiveerub ainult parooli peale ja seda siis erinevad kaptenid, võimuihaldajad ja muud pretendendid taga ajavadki.
Selline veidike jabur jutt. Ega kogu seda Nibelungide tsüklit 15 - leheküljelisse juttu ära mahutada ongi natuke raske, rohkem oli tegu finaaliga, aga ikkagi tundus jutt mulle...mitte pühadustteotav, aga...piinlik. Justkui mingi isetegevuslaste näiteringi "Hamlet" või midagi. Ühesõnaga, lool pole suuremat väärtust kui kurioossus.