2.
16
3.5
3.
27
4.444
4.
31
4.806
6.
5
3.6
8.
1
3.0
10.
3
2.0
15.
20
3.95
18.
3
2.333
1.
25
4.44
2.
1
2.0
2.
1
4.0
5.
1
4.0
6.
2
3.0
14.
5
4.0
22.
4
3.75
32.
1
5.0
33.
3
3.333
37.
6
4.833
44.
7
4.714
47.
2
4.0
48.
2
4.5
49.
6
4.333
50.
3
2.333
51.
5
3.4
52.
1
5.0
53.
4
5.0
56.
2
4.5
58.
1
3.0
9.
1
2.0
10.
2
3.0
22.
9
4.889
25.
3
4.667
28.
4
4.75
29.
5
3.8
(jutt aastast 1903)
eesti keeles: «Kogu tõde Pyecraftist»
«Algernon» 2002; oktoober
H. G. Wells «Mister Skelmersdale Haldjamaal» 2002
Mitte just Wellsi paremate lugude hulka kuuluv lugu, kuid siiski võimalik ka mitu korda tarbida.
Teine hinne läheb alla füüsikalistel põhjustel. Pyecraft poleks kaalu kaotamisest pidanud ringi hõljuma hakkama. Tema riietus ju kiskus teda maa poole tagasi. Arvestades Archimedese seadust, et kehale mõjuv üleslükkejõud võrdub tema poolt välja tõrjutud gaasi kaaluga, mõjus Pyecraftile (mass umbes 150 kg) umbes 200-grammine tõstejõud. Kindlasti kaalus tema riietus (jalatsid, püksirihm jne.) rohkem. Nii et hinne on 3+.
1903 selle peale ei mõeldud, aga mina arutan, kuidas Pyecraft spordis läbi lööks. Küllap võiks ta lisaraskust parajalt timmides viis meetrit kõrgust hüpata (sisehallis, staadionil viiks tuul ära). Eriti tema vettehüpped võiksid huvitavad olla.
