Taaskord on ühel mehel teistele meestele usalduslikus õhkkonnas midagi pajatada, nimelt õnnetusehunnik-kummitusest, kellele ta koridoris peale sattus. Loo moraal on muidugi - ära mängi asjadega, millest sa midagi ei tea. Hädavareste pilkamine näib Wellsi üks meelistegevusi olevat, lugu ise on selline "harju keskmine".