See on üks igavesti vinge lugu. Palju selles nyyd ulmelisust on, aga lugu ise on oma kirjutamisaja kohta ikka ylihea. Sisuliselt on räägitud kahe erineva maailmatunnetuse kokkup6rkest (ehkki on tegemist mõlemal poolel inimestega v6iks asja teises settingus serveerides ka yheks pooleks mingid suvalised tulnukid pista).
Paari s6naga sisust: taadike satub mägedes ronides mingisse suletud orgu, kus elab miskisugune pimedate suguharu. Loos on ka seletatud, mispuhul ja millal need pimedad sinna on sattunud, aga ausalt enam ei mäleta. Eks siis pyyabki taadike pimedatele seletada, et tegelt ei ole tegemist mingi omaette maailmaga, vaid et see on piizikene tykk hoopis suuremast ja yldse ning et tavaliselt on kombeks rahval ka näha. S6naga, tasub lugeda, kuigi ylejäänud Wells on imho päris paras p6hk.
Muuseas, mul isiklikult on päris tugev tunne, et BAAS`i Wellsi bibliost on välja jäänud millalgi `30datel ilmunud eestikeelne "Pimedate maal", mis tundub olevat yksyhele t6lge 1913 ilmunud smanimelisest ingliskeelsest antoloogiast.
Paari s6naga sisust: taadike satub mägedes ronides mingisse suletud orgu, kus elab miskisugune pimedate suguharu. Loos on ka seletatud, mispuhul ja millal need pimedad sinna on sattunud, aga ausalt enam ei mäleta. Eks siis pyyabki taadike pimedatele seletada, et tegelt ei ole tegemist mingi omaette maailmaga, vaid et see on piizikene tykk hoopis suuremast ja yldse ning et tavaliselt on kombeks rahval ka näha. S6naga, tasub lugeda, kuigi ylejäänud Wells on imho päris paras p6hk.
Muuseas, mul isiklikult on päris tugev tunne, et BAAS`i Wellsi bibliost on välja jäänud millalgi `30datel ilmunud eestikeelne "Pimedate maal", mis tundub olevat yksyhele t6lge 1913 ilmunud smanimelisest ingliskeelsest antoloogiast.