2.
16
3.5
3.
27
4.444
4.
31
4.806
6.
5
3.6
8.
1
3.0
10.
3
2.0
15.
20
3.95
18.
3
2.333
1.
25
4.44
2.
1
2.0
2.
1
4.0
5.
1
4.0
6.
2
3.0
14.
5
4.0
22.
4
3.75
32.
1
5.0
33.
3
3.333
37.
6
4.833
44.
7
4.714
47.
2
4.0
48.
2
4.5
49.
6
4.333
50.
3
2.333
51.
5
3.4
52.
1
5.0
53.
4
5.0
56.
2
4.5
58.
1
3.0
9.
1
2.0
10.
2
3.0
22.
9
4.889
25.
3
4.667
28.
4
4.75
29.
5
3.8
(romaan aastast 1923)
eesti keeles: «Jumalate taolised»
Leningrad, Eesti Kirjastuse Ühisus, 1924
«Inimjumalad»
H. G. Wells «Nähtamatu. Inimjumalad» (1968)
Analüüsides järgnevalt Wellsi kujutatud utoopiat, ei püüa ma arutleda selle üle, mida kirjanik ühe või teisega MÕTLES -- panen lühidalt kirja selle, missuguseid seoseid see või teine minus kui lugejas tekitas.
Kõige rohkem hakkas mulle vastu utooplaste üleolev suhtumine maalastesse. Keegi on kusagil öelnud, et nimetades madalamal arenguastmel olevaid hõime nende arusaamatu kõne tõttu bar-barideks, laskusid vanad kreeklased oma mõtteviisilt korrapealt nendesamade barbarite tasemele. Sama käib ka HGW utooplaste kohta -- tegelikult on nende suhtumine "valge inimese missiooni" ning Briti Impeeriumi rahvusvahelist eestkostefunktsiooni õigustava mõtteviisi peegeldus, olgugi et erinevalt brittidest tõukasid nad endast madalamast rassist eemale, mitte ei pöödnud seda anastada (puudus neil ju selleks igasugune vajadus). Arenenuma ja vähemarenenuma rassi kontaktist on kirjutatud mitu korda paremaid raamatuid, kasvõi Strugatskite "Raske on olla jumal".
Teiseks paistab Catskillil mõneti õigus olema, kui ta utooplasi degenerantideks nimetab. Nakkusohule mittemõtlemine tähendab igal juhul vähemalt ohutunde degenereerumist ning juba ainuüksi sellel võivad olla katastroofilised tagajärjed. Põhjendus, et kauuaaegse haigusteta maailmas elamise tagajärjel on ühiskond lakanud nende peale mõtlemast, on naeruväärne.
Sama ebausutav on mässulise seltskonna kaljutipult minemalennutamine -- mingi uimastava gaasi kasutamine oleks igal juhul mõistlikum ja ökonoomsem olnud.
Rahva üleüldise teadmistejanuga, mida Wells ennastunustavalt kirjeldab, ei liitu absoluutselt igasuguste inimkonda ja Maad puudutavate teadmiste tagasilükkamine. Raske uskuda, et kahe mõistusliku rassi esmakokkupuutel võib vahetatava teabe hulk nii tühine olla.
Kokkuvõtteks, teos on ebausutav ning kaotanud tänaseks suure osa oma tollasest aktuaalsusest koos seksrevolutsiooni ja teaduse edusammudega. See kõik on täiendatud igasugust kriitikat mittekannatava atribuutikaga.
