Apokalüptilise maailma kirjeldus on iseenesest lahe, aga mitte kuhugi välja ei jõua ja pöörab täitsa tobedaks, kui tüdruku vend ta seest (sic!) üle puulatvade lendu läheb, öökulli poolt ära süüakse, tee jälle välja leiab ja nii edasi. Mõnelt Hiire noorautorilt võiks samasugust esitust oodata - iseenesest head kirjeldused ja nutikad detailid, kuid narratiivi asemel mingi hämar jaburdus.