Kasutajainfo

Philip K. Dick

16.12.1928-2.03.1982

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Philip K. Dick ·

The Collected Stories of Philip K. Dick. Vol. Four: The Days of Perky Pat

(kogumik aastast 1987)

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
1
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (2)

Väga hea kogumik... Aga tundub, et kirjaveakurat ja inglased on siin oma karvase käe toetusel süstemaatilise poole peal mingi segadusega maha saanud...

Mina nimelt lugesin kogu asja köites pealkirjaga `Minority Report`, väidetavalt first published in Great Britain in 2000 by Millennium. Volume Four of the Collected Stories.. Sisukord klapib. Lisaks on kaanele märgitud: Previously published under the title `The Little Black Box`...

Suur segadus ühesõnaga... Aga tõeliselt hea kogumik.... Üle pika aja parim minu loetud kogumik igal juhul... Kui te ennast aastaarvudest väga segada ei lase, siis läheb kindlasti hästi peale... :))
Hindeks kokku igal juhul viis tuleb, olgugi, et raamatu viimane kolmandik mulle vähem meeldis... Aga ilmselt olin ka liig unine... :))

Teksti loeti inglise keeles

Sarnaselt koguteose "The Collected Stories of Philip K. Dick" järgmise köitega on jutud valminud romaanide kirjutamise kõrvalt, kuid raamat tervikuna on parem, sest sel ajal pidi Dick loo mahamüümiseks rohkem pingutama; samuti on siin vähem romaanide fragmente (kaks siiski leiab) või selliseid lugusid, mida sõpradele sünnipäevaks kirjutatakse.

Raamatu algus on paljulubav, esimesed viis lugu häälestavad lugeja väga positiivselt. Edasine annab tuntavalt tagasi, kuid mingit eriti negatiivset kogemust siit ei meenu. Kui, siis "Recall Mechanism" (mis lugemise ajal eriti halba muljet ei jäta), ununeb täielikult umbes ühe päevaga ja "Orpheus With Clay Feet", kus peategelane reisib minevikku, et olla muusaks (on selline meelelahutus) ühele ulmekirjanduse klassikule (mis lõppeb küll sellega, et sellist ulmekirjaniku tänapäeval ei teata), jätab võrdlemisi tühja mulje.

Ülejäänud lugudest on teatada järgmist:"What The Dead Men Say" meenutab vägagi "Ubikut" ja eks ta selle üheks algmaterjaliks olegi. Loo alguses on surnud kõikvõimas magnaat, kellega aga poolelu seisundis kontakti võtta ei õnnestu. See eest täidavad eetrit ja telefoniliine tema kommentaarid olukorrale ja heietused tulevastest plaanidest. Tekib olukord, kus inimene mõjutab ilmaelu peale surma rohkem kui enne surma. Peategelasel, magnaadi PR-mehel tuleb sellises skisofreenilises maailmas tegemist teha magnaadi käitumishälvetega lapselapse ning viimase vanaisa poolt promotud endise ja tulevase presidendikandidaadiga.

"Explorers We" on üdini brädburilik laast missioonilt naasvatest kosmonautidest, keda siin aga väga kummaliselt vastu võetakse.

Kogumiku 16. ja 17. lugu on põhjuslikus seoses - esimeses saab tsivilisatsioonide konfliktis pihta maalaste elu juhtiv tehisintellekt, kelle asemele astub seadusega selleks ette nähtud varumees, võrdlemisi tühine tegelane, kes aga iga sekundiga saab teadlikumaks võimust, mida ta valdab ning enamikku aega võimuperioodist kasutab temale ebasümpaatse teletähega maadejagamiseks. Selle tunduvalt paremas ja koomilisevõitu järjes lisandub tegelastele folklaulja Ragland Park (president värbab ta oma õuelaulikuks), kel peale suurepäraste artistlike oskuste on huvitavamgi võime - tema poolt kirjutatud lauludes kirjeldatul on omadus teoks saada, millest tuleneb ka loo irooniline puänt.

"The Unreconstructed M", kus üks mõjuvõimas isik kasutab teise mõjuvõimsa isiku kõrvaldamiseks mingit kavalat masinat (mis sooritab nii veretöö, kui kannab hoolt kolmandale isikule viitavate asitõendite mahajätmise eest), on alguses üpriski põnev, aga lõpuks laguneb laiali.

"Novelty Act" manab lugeja silme ette järjekordse sürreaalse maailma, mida igivalitseb iginoor naispresident (presidendi abikaasa on seevastu valitav amet), kelle erilise heakskiidu pälvivad kõikvõimalikud kunstimeistrid ja taidlejad (ainult originaalne peab seejuures olema) ning linnaelanikud on organiseerunud range korraga ühistutesse.

"If there were no...", mis põhineb Dicki arusaamal, et enamik ajaloolisi figuure on väljamõeldud, on tegelikult üpris hea jutt, kuid tagantjärele on seda juba raskem põhjendada, sest meenub vaid rahulolutunne jutu lugemise ajal, aga mitte see, mis seal toimus. Seda ka hoolimata sellest, et ma olen lugu aastate jooksul mitu korda lugenud.

Ülejäänud lood on juba ühel või teisel moel eraldi arvustamist leidnud ning kokkuvõttes võib öelda, et kogumiku parima loo tiitlile kandideerivad "Captive Market" ning hiljuti ekraniseeritud "Minority Report" (just selles järjestuses). Järgnevad rekursiivset SF-i esindav "Waterspider", mille suhtes olen ilmselt optimistlikumalt meelestatud kui enamik lugejaid ja siis juba teised minu käest eraldi hinded saanud jutud. Kas nüüd "väga hea kogumik", aga selline see Dick oma lühiloomingus enam-vähem ongi.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019

Autorite sildid: