Ulmekirjanduse BAAS - Philip K. Dick

Arvustused (17)

1.06.1998, kell 06:18

Philip K. Dicki esimese jutukogu esimene jutt.

Hästi skisoidne lugu Sinise planeedi koloniseerimisest. Kohtumine vaenuliku eluvormiga... mingil hetkel selgub, et asjad kahestuvad... valid vale eksemplari ning ongi käes letaalne tulemus. Tõeliselt painav-kahtlustav olukord.

Dick on asja haiglase õuduse ning kalgi konkreetsusega lõpule viinud ning tekstile suurepärase puändi kirjutanud. Loe ja naudi!

Jutul on kummaline kõrvalkvaliteet.. ekspeditsiooni komandör on naine... feministid väidavad, et seda 50ndate ulmes ei harrastatud, aga näe, isegi Dickil on juhtival kohal naine?

Teksti loeti vene ja inglise keeles

Andri Riid

22.06.1998, kell 22:43

Et ma ei satuks järjekordselt olukorda, kus mõni aasta peale lugemist loo pealkirja nähes mitte kõige vähematki ei meenu, vähe sellest, kipun lugu pidevalt segi ajama ühe teise Dicki jutuga ("Beyond Lies the Wub"), siis teadmiseks iseendale, et tegu on selle looga, kus ekspeditsioon teeb taustauuringuid paradiisina tunduval planeedil (ilus loodus, maavarad, mikroorganismid puuduvad), kui hakkavad toimuma kummalised lood - asjad elustuvad püüdes ekspeditsiooni liikmeid tappa (üpris kõrge õnnestumise protsendiga). Kõige taga näib olevat kohalik (oletatavalt mitte mõistuslik) totaalse ümberkehastumisvõimega elusorganism ja järgijäänud ekspeditsiooniliikmete ainsaks mureks on selle selgumise järel oma naha ja karvade päästmine.

Ekspeditsiooni komandöri nõrgemast soost olemisele leidub lihtne seletus - muidu oleks ekspeditsiooniliikmete alastus väheefektne. Teisalt ei ole mõtet autorile selle loo põhjal külge pookida haiglaseid kirgi - alastus on antud juhul lihtsalt üks ilmekas kõrvaldetail, mitte aga trump, millele lugu üles ehitatud on.

Paranoilisuse koha pealt on Dickil muidugi vähemalt kümmekond märksa säravamat teksti, kuid minu madala hinde taga on loo ebateaduslikus. Tundub et autoril pole endalgi selge, misliiki organismiga ekspeditsioon kokku puutub (kord hukkuvad meeskonnaliikmed pikka aega piineldes, kord hääletult ja justkui hetkega. Tulemuseks üpris ajuvaba õudusjutt sellepärast, "et autor tahtis nii". Puänt on eelnevat arvestades suhteliselt hea lahendus, kuid viitab kohaliku organismi ülikõrgele intelligentsile, mille kohta muid tõendeid ei ole. Nii et autori lõikes nõrgem keskmine.

Üldiselt juhiks tähelepanu, et Dick on tasemelt üsna ebaühtlane, on asju (nii romaane ja jutte), mille puhul ohid vaimustusest; on selliseid, mille puhul hoia ainult pead kahe käega kinni ning arvestatav kogus selliseid romaane, kus tuleb neid kahte tegevust vaheldumisi teha. Käesolev näib olevat juhtum, kus puuduliku lugemuse tõttu on eestikeelse lugejani jõudnud Dicki lühiproosa mitte just kõige otstarbekam esindaja. Saab paremini.

Teksti loeti inglise keeles

Valge Vares

2.03.2001, kell 16:25

Nõustun Jyrkaga... pingega loetav jutt, nö. alien space thriller suurepärane näidis. Üsna tugeva õuduslaenguga seejuures, nii et peaks olema seeditav ka horror fännidele.

Muide, hetkel on juba täiesti kindel, et lugu ilmub maakeelsena "Marduse" juubelinumbris!

Teksti loeti inglise keeles

Märt Laur

8.04.2001, kell 00:47

Tunnistan, et olen Dicki vähe lugenud, mistõttu konkreetne jutt tundus seda vingem. Eriti puänt. Pool punkti maha esimese ohvri shokiseisundi kirjeldamise eest, kokku seega 5-.

Muide, tähelepanek: erinevalt varasematest aegadest, kus "Marduse" avalugu on järgnevate juttudega võrreldes kehvapoolne, oli juubelinumbri avalöök südantsoojendavalt tugev.

PS. Kui inglise keelt emakeelena kõnelev kirjanik, kes pole Pratchett või Adams või mõni nende sulevend, paneb täie tõsidusega oma ohvitserist tegelaskuju nimeks Friendly, mõjub see väga tobedalt...

Teksti loeti eesti keeles

Ats Miller

9.04.2001, kell 13:20

Olles küll lugenud sedalaadi eluvormidest umbes 50 lugu, hindan ikkagi seda karget nätakat, mille autor lugejale lõpuks annab. 53-ndal oli asi muidugi uudne...

Teksti loeti eesti keeles

Raul Sulbi

11.04.2001, kell 12:36

Oh, pagan! Kahju on mul juubelinumbri arvustamist alustada siukse loo ja siukse hindega. Aga midagi ei jää üle.

Olin kusjuures üsna shokeeritud, et Dickilt miskit nii higist leida võib, meenutas Belialsi ja Bergi nende halvimail päevadel ("Insania" ja "Mikroob Altairilt"). Paranoidsest-skisoidsest mijööst paraku erilisi märke ei õnnestunud tuvastada, kõik arenes nii kuradi kiirelt ja skemaatiliselt, et ei jõudnud midagi-kedagi kahtlustama hakatagi, käterätt, vaip, mikroskoop, no mis veel? Jutul polnud nagu üldse liha luudel, kõik tegelased olid kuradi kriipsujukud, rääkisid primitiivset ühesugust ja lihtsalt keelt ning maailmast, kus nad mässasid ei saanud üldse mingit pilti.

Lisaks veel see pseudopateetiline õhkamine loo alguses läbustajate kohta... no ma ei tea, loetagu parem Bradbury`lt sellises võtmes asju. On vähemalt ehe. Ja ka Dickil endal on tõeliselt paranoidseid asju olemas, "Second Variety" näituseks ju!

Einoh, ma saan aru, et PKD oli seda kirjutades 25aastane ja see on vist ka ta esimeste kirjutatud lugude hulgas üldse, aga kas sellised faktid vabandavad? Oleks jutt ilmunud "Algernonis" Bergi nime all, noh oleks ikka igast suunast tuld, tõrva ja sõimu saanud.

Ühesõnaga kahju, aga paanikaks pole siiski põhjust. Esiteks on tegu vaid minu (ja vist ka Andri:)) maitsega, teiseks on selles juubelinumbris tõesti ka mõni särav ja professionaalne esitus.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Sander

22.04.2001, kell 15:32

Absoluutselt loogikavaba tükk. Esiteks uurimisrühma liikmed peaks kõige järgi otsustades olema valitud tüübid, treenitud igasuguste ootamatute olukordade puhuks -- ei tohiks olla nii lihtne neid "laskunud laeva" meelitada. Teiseks see alastioleku värk -- suures osas maailma relvajõududest käivad naised ja mehed koos duschi all, Pepleri ühikast rääkimata... Siin muidugi mängib oma osa ilmselt 1955. aasta. Aga küsimus, mis vastamata jäi on see, et KUI väikesi objekte võis see "protoplasma" moodustada? Kas see võis laeva sisenedea kasvõi näiteks tolmuna? Sellisel juhul oleksid kõik ettevaatusabinõud kohe mõjutud. Hindeks on kolm miinus. 29. 12. 2001 -- ei, kuramus, tuleb ikka kaks panna.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Rätsep

11.08.2001, kell 20:03

See jutt kuulub juubelinumbri tõlkeosa aktivapoolde ja demonstreerib efektselt,et varalahkunud vanameister oskas ikka t õ e s t i hästi.

Teksti loeti eesti keeles

Laur Salundi

10.11.2001, kell 22:00

Mul viimasel ajal sellistest võõreluvormsetest planeediavastamistest sihuke siiber ees, et, et... jube kohe. Noh olgu, võib ta ju klassika olla ja Bergi samalaadsest mulinast on ta kah tsipake parem, aga jah... palju on juba sellist kraami pruugitud ja enam nigu ei taha...

Teksti loeti eesti keeles

Taavi Kalju aka Ghilderich

29.12.2001, kell 13:20

Nojah, on teine tõesti loogikavaba, ka sentimentaalset õhkamist on liiga palju. Selliseid jutte vaenulikest muteeruvatest vööreluvormidest on kirjutatud tosinaid ja tosinaid, isegi olen selliseid lugenud. Kõige eredamana tuleb sellistest lugudest (paradiislik planeet, kus pealtnäha on kõik korras, aga siis hakkab juhtuma) meelde Clifford D. Simaki "Beachhead". See Dicki jutuke jääb aga sellest kaugele maha. Neli paari miinusega.

Teksti loeti eesti keeles

Alo Jõekalda

23.07.2002, kell 18:27

Märt Saar

8.04.2003, kell 18:04

Inimeseloomad aetakse teiskordselt paradiisiaiast välja. Niisama paljalt ja patuselt, hirmununa ja väljatõugatuna. Tundmatu eluvorm (Jumal siis seega?) kloonib kõike anorgaanilist, inimest enam mitte (Eeva oli ikkagi esimene, Dicki meelest siis ka viimane kloon).
Kõik ebakõlad ja loogikavead kaotavad tähtsuse selle idee ja mõtte ees, mida vanameister on püüdnud juba 50 aastat tagasi meile öelda.

Orgaaniline viis.

Teksti loeti eesti keeles

Tarts

12.06.2003, kell 23:35

Oleks keegi muu kui Dick, saaks "viie". Kuna on Dick, siis peaks panema "kolme", aga kui esimene lugu yldse siis.. paneme ikka "nelja" ära. Mis peamine - Dick oli äratuntav ja see, et olid m6ned loogikaapsud ei seganud lugemist ja ei ajanud vihast otseselt puhkima.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Ruumet

3.02.2004, kell 03:20

Lauri Heinsalu

7.04.2005, kell 23:27

Dick`lt 3. tekst, mida olen siis lugend(eelmised olid "Do Androids Dream of Electric Sheep?" ja "Ubik", kuid neid pole siin kommenteerinud). Kahjuks olin eelmisi lugedes natuke noorem ja eriti ei mäleta(sellises vanuses areneb tohutult kiiresti ja ei mäleta eriti neist kahest romaanist midagi). Tekst tundus läbi mõtlemata - algul yritati kirjeldada esimese rynnaku ohvreid, kuid liiga kiiresti mindi yle kogu meeskonna paanikale ja tema uskumisele, nii et mingit erilist tunnet temaga ei tekkinud. Vahepealsed juhtumised, kus plasma mõned tyybid vagaseks tegi, oli rohkem odava kanti. Kiire tekst meenutas läbimõtlematust. Ja lõpu ebaloogilisus(igayks saaks pihta, et midagi on mäda selle laevaga)...Natuke rohkem vaeva oleks pidanud selle tekstiga nähtama. Natuke pikem, syvenenum ja loogilisem.

Teksti loeti eesti keeles

Meelis Sepp

22.02.2013, kell 18:09

Ilmselgelt vananenud lugu, mis nagu ma aru saan tekitab peamiselt elevust asjaoluga et tegemist on Dicki esimese kogumiku esimese looga. See mikroorganism olek sisegi 50ndate kohta ikka väga kummaline pidanud tunduma, ja no lõpplahendus kus terve meeskond paljalt kõik laeva marsib...mnjah. Mulle ei meeldi Dick kirjanikuna üldse, see lugu siin aga ei olnud tüüpiline Dick (niipalju kui ma teda lugenud olen ja asjast aru saan), pigem jah tuleb meelde eespool mainitud Simaki "Sillapea". Simak oli parem, kõvasti kohe. Raul Sulbi on suht hästi eespool kokku võtnud kõik mis selle loo kohta öelda on. Kirjutan alla.

Teksti loeti eesti keeles

Erkki Toht

12.08.2015, kell 20:48

PKDl on paremaid lugusid. Jõhker hoiak paistab välja - nagu midagi juhtub, haaratakse relv. "The Cosmic Poachers", mis ka kohati toores, meeldis mulle rohkem.

Teksti loeti eesti keeles

Philip K. Dick

16.12.1928–02.03.1982

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Philip K. Dick ·

Lisavahendid:

Philip K. Dick

16.12.1928–02.03.1982

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Philip K. Dick ·

Lisavahendid:

Autorite sildid:

Teoste sildid: