siin on mõnevõrra juba tunda autorile hilisemas nii omaseks saanud paranoiat. esialgu veel lihtsustatud kujul. no et lisaks tavalistele kodanikele, kes maailma igati reaalseks peavad, on veel mõned, kes vahel natuke kohandavad. miks just, see jäi antud juhul kõige lahjemaks - miski hilisema üleilmse rahu nimel tuli üks kodanik natuke ümber teha. no ja tema kontor ka siis tema uuele iseloomule vastavamaks. linn koosneb sektoritest, muudetav sektor lülitatakse korraks välja - jama tekib aga siis, kui keegi peaks muutmise ajal sellesse sektorisse sisenema. mis muidugi juhtubki. eriti meeldis mulle selle loo juures koerte roll. et koerad on manajad.