Tõsine töömees peab freelance kaubavedaja ametit kuskil Saturni kuul. Ostab, müüb, vahetab vajalikke juppe, aeg-ajalt veab kliendi tellimusel mingit kaupa Saturni kuude vahel ja elab muidu päris hästi, sest ta kuulub tegelikult Maal asuvale korporatsioonile. Tegemist on nimelt robotiga. Saturni kuud lausa kihavad elust, kui teadvuslike robotite tegutsemist saab nõnda nimetada, aga igatahes on nad seal päris töötava ühiskonna püsti pannud. Inimese käsk on muidugi seadus ja inimese heaolu üle kõige, siinkohal on ilmselt väike kummardus Asimovile koos tema seadustega. Aga inimesi seal eriti polegi, minajutustaja robot on üldse elus kolme näinud.
Lugu saab alguse, kui ta juurde tuleb kummaline robot Edward, kes tahab mingit kaupa vedada kuhugi Saturni kuule. Kiire otsing võrgus näitab, et klient ilmus üldse elavate kirja tund aega enne diili ja on ilmselgelt just selleks otstarbeks loodud robot. Kogu see vedu tundub üldse veidikene kahtlane, aga minajutustaja robot võtab selle tasu lootuses vastu.
Selge et lõpus saab kõvasti kärtsu-mürtsu ja robotite lahinguid. Lugu oli päris mõnus, kuigi lõpp jäi nagu veidike poolikuks. Oleks tahtnud teada saada, et mis värk selle krüokonteineris oleva lapsega siis ikka oli, ja kes teda tappa tahtis. Tugev "neli".