Ma pean tunnistama, et olen natuke armunud 18. ja 19. sajandi alguse saksa juttudesse. Hoffmann on hea mees, Hauff on hea mees ja Kotzebue on ka hea mees. Nendes tükkides on rõõmsat meelt ja leebet irooniat, rahu ja "vanade heade aegade" kuma. Käesolev ei ole erand.
Üleüldse on puhas häbiasi, kui vähe baltisaksa kirjandust eesti keeles ilmunud on.
Teose esialgset pealkirja ei õnnestunud mul välja selgitada. Tõlkija väitel on see kirjutatud 1792. aastal, kuid ma ei tea, millal ja kus esmakordselt ilmunud.
Loos tegutseb kummitus ning IMHO on tegu zhanriulmega.