Peategelane, Royce´i nimeline mees, lendab Hongkongi, kus tal on ülesanne välja selgitada, kas ühes ettevõttes toimub ärispionaaž ja kes on võimalik reetur või reeturid. Royce eriala ongi taoline põnev, midagi eradetektiivi ja luuraja vahepealset. Ta asub firmas selle juhtide teadmisel tööle ja keskendab tähelepanu Coyne´i nimelisele mehele, kes elab temaga Lääne jõukamale ärimeeskonnale ehitatud suletud kvartalis. Võimalik, er Royce on ebaprofessionaalne või pruugib liiga palju alkoholi, aga uurimine ei edene. Ta veedab koos oma kahtlusalusega (kellega on sõbrunenud) rohkesti aega baarides ja vastuvõttudel. Lõpuks jääb tähelepanu pidama hoopis kahtlusaluse emale, kes elab pojaga koos ja kelle ümber on kogunenud kummaline grupp naispensionäre. Coyne kurdab, et ema on New Age´i sukeldunud ja kahtlustab seksuaalmaagiat. Aga siis tulevad need ootamatud nägemused, kus reaalsus muutub kahtlaseks ja nii ta läheb.
Kellele taoline lühike sisukokkuvõte kuidagi huvitav tundub, eks lugege. Ja mõelge ka sellele, kas autor on üritanud pensionäride grupi liikmete nimedega mingit mängu mängida - mõned tunduvad tuntud tänapäevaste naisulmekirjanike omadega kuidagi kahtlaselt sarnased (ühe nimi on Lila Tuttle ja teise perekonnanimi Yarbro). Mitte et see lugu kuidagi paremaks võiks teha.